Mulluse 18. augusti Lääne Elu juhtkiri maakonna gümnaasiumide 10. klassi täitumuse kohta tõdes, et kui Läänemaa haridusvõrguga midagi ei sünni, siis teostab koolireform ennast ise. Konkurss oli olematu ja lapsi nappis, kuigi enamik nõudis sisseastujailt vaid rahuldavaid hindeid põhikooli lõputunnistusel. Tänavu on pilt enam–vähem sama: põhikooli lõpetas üle 300, gümnaasiumisse astus veidi üle 200 lapse.
Kus oli vähe, on vähe ka tänavu: kaks paralleeli saavad avada ainult Haapsalu koolid, teistes napib lapsi ühessegi. Sellepärast on tähelepanuväärne, et Noarootsis, kus paar viimast aastat on olnud konkurss alla kahe õpilase kohale, on see taas kolm. Koole objektiivselt vaagides tundub see seletamatu: iseseisvust saaks harrastada igas teiseski kodust kaugel asuvas gümnaasiumis, näiteks Kullamaal või Haapsalus, kus on õpilaskodu. Ka Haapsalu gümnaasiumi riigieksamitulemused on olnud aegu väga head. Need, kes alustavad HGs tänavu, lõpetavad juba riigikooli, nagu on Noarootsigi. Tundub, et Noarootsi kasuks räägib vaid üks — raskesti mõistetav, mõõdetav ja tekitatav hea kooli maine. Kuidas iganes on see loodud — see toimib.
On huvitav, kas see toimib ka tuleval aastal, kui põhikoolilõpetajaid on ainuüksi Läänemaal peaaegu saja võrra vähem kui tänavu; ja koolireform teostabki ennast ise.
