Eesti erametsaliidu liikmed protestivad jahiseaduse vastu, keelustades jahipidamist oma metsas.
Jahipidamise keelamise aktsiooniga on liitunud juba üle 140 000 ha suuruse maa-ala omanikud üle Eesti. Läänemaal on aktsiooniga liitunud 3643 hektari metsa omanikud.
Eesti Erametsaliidu hinnangul eirab kehtiv jahiseadus maaomanike õigusi ega sobi euroopalikku õigusruumi. Selle kinnituseks on metsaomanike esindusorganisatsioon palunud ka õiguskantsleri seisukohta.
„Kehtiv jahiseadus ei võimalda jahipidamise normaalset korraldamist,“ sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. „Ootame, et praeguse olukorra eest jahinduses võetaks poliitiline vastutus.“ Probleem ei ole tema sõnul lokaalne, vaid üleüldine.
„Ajakirjanduse vahendusel on praeguse jahiseaduse poolehoidjad jaganud avalikkusele väärinfot,“ märkis Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. „Näiteks on selgelt eksitav väide, nagu võimaldaks jahiseadus maaomanikul põllusaaduste hävitamisel ulukikahjude kompenseerimist. Tegelikult ei saa tänase jahiseaduse alusel maaomanik sõraliste kahjustuste eest kõige väiksematki kompensatsiooni. Samuti ei võimalda seadus maaomanikul kaasa rääkida küttimislimiitide kehtestamisel ega anna kõige väiksematki võimalust jahirentniku valimisel, rääkimata jahiala piiride muutmisest.“
Eesti Erametsaliidu esimees loodab, et uue jahiseadusega tulevad maakondadesse jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad ka maaomanike esindajad. Nii saaksid maaomanikud ja jahimehed võrdselt laua taga istudes koos otsustada, kuidas jahinduslik tegevus kõikjal Eestis paremini toimima saada.
Jahipidamise keelamise otsustas metsaomanike esindusorganisatsioon taasalgatada oma 19. aprillil toimunud üldkoosolekul. Liitumine aktsiooniga on iga omaniku iseseisev valik.
Jahikeeld kestab kuni uue, maaomanike huve arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni Riigikogus.
Ülevaaadet, kus paiknevad jahipidamise keelualad, saab näha siin.
