Ando Leppiman: Elektrimüüjat saab hakata valima sügisel

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kõik Eesti kodutarbijad saavad alates 2013. aastast valida ise, kelle käest ja millistel tingimustel elektrit osta. Eesootavatele muudatustele andis konkreetsema raami juuni alguses riigikogus vastu võetud elektrituru seaduse muudatus, mille olulisemad punktid just eelkõige elektritarbijate vaatest on oluline üle korrata ja lahti seletada.

Peamine ja kõige suurem muudatus, mida elektrituru avanemine 2013. aasta alguses kaasa toob, on tarbijate valikuvabadus. See tähendab, et igaüks on vaba otsustama, kelle käest elektrit osta, millist hinnapaketti valida ning kui sageli müüjat vahetada. Täna saavad Eesti inimesed osta elektrit ainult selle ettevõtte käest, kelle võrku nad kasutavad ehk siis peamiselt Eesti Energia käest. Järgmise aasta 1. jaanuarist avaneb aga võimalus valida sobiv elektrimüüja erinevate pakkujate ja hinnapakettide hulgast.

Uued müüjad ja nende pakutavad hinnapaketid saavad kättesaadavaks juba sügisel, mis tähendab, et kõik saavad hakata rahulikult erinevate variantidega tutvuma, hindu võrdlema ning pakkujatega läbi rääkima. Kui soov on hakata uuelt müüjalt elektrit ostma 2013. aasta algusest, siis tuleb uus leping elektrimüüjaga sõlmida selle aasta 10. detsembriks. Uuest aastast saab elektrienergia müüjat vahetada aga kas või igal kuul, kuid oluline on teada, et lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva ning lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu.

Kindlasti ei ole uue müüja valimine kohustus, vaid võimalus. Need inimesed, kes ei soovi või ei taha vahetada müüjat, hakkavad uuest aastast ostma elektrit üldteenuse korras. Üldteenus tähendab, et elektrit hakkab pakkuma võrguettevõtja ehk ettevõte, kes vastutab elektri kohaletoimetamise eest. Sel juhul on elektri hinna aluseks eelmise kuu keskmine turuhind, millele lisandub ettevõtte kasumiprotsent. Kuigi kasumi osakaalu suurus on konkurentsiameti jälgimise all, ei pruugi üldteenusega ostetud elekter olla kõige soodsam. Seega maksab erinevate pakutavate võimalustega siiski tutvuda ning pakkumisi võtta ja võrrelda.

Nimekiri turule tulevatest ning elektrituru avanemise hea tahte leppega ühinenud müüjatest on kättesaadav ka riiklikul veebilehel www.avatud2013.ee ja erinevate infomaterjalide vahendusel.

Pakettide ja müüjate võrdlemisel on oluline silmas pidada, et avatud elektriturg mõjutab ainult kolmandikku igakuisest elektriarvest ehk reaalselt tarbitud elektrienergiat. Teise kolmandiku elektriarvest moodustava võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel konkurentsiamet ja seda turu avanemine ei mõjuta. Lisaks moodustavad umbes kolmandiku elektriarvest erinevad maksud, mis samuti ei sõltu turu avanemisest.

Lihtsustatult: kui näiteks tänane keskmine elektriarve on 24 eurot, siis see osa, mida mõjutab elektrituru avanemine ning mille osas saavad inimesed hakata valikuid langetama, moodustab ca 8 eurot.

Palju on kirgi kütnud teema, kas ja kui palju võiks see tänane kolmandik arvest ehk siis toodud näite puhul 8 eurot uuest aastast väheneda või suureneda. Kuna tegemist on konkurentsiolukorras ehk nõudluse ja pakkumise tulemusel tekkiva hinnaga, siis seda väga täpselt prognoosida ei saa. Samas on selge, et hinda mõjutav peamine tegur ei ole turu avanemine, vaid Euroopa Liidu kliimapoliitika, mis muutub 2013. aasta algusest.

Uued Euroopa Liidu reeglid näevad ette kõikidele põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest elektrit tootvatele ettevõtetele täiendavaid tasusid ning ettevõtted peavad hakkama saastekvootide eest maksma. See muudab ka põlevkivienergeetika järgmisest aastast palju kallimaks ning turu avanemine ongi siin pigem tasude tõusu leevendav tegur. Avatud turul ostetakse elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergia liikidega, mille jaoks saastekvooti osta ei ole vaja ning mille osakaal tasakaalustab ka kliimapoliitika muudatuse mõju elektri maksumusele.

Kõikide nende praktiliste aspektide väljatoomise lõpetuseks on oluline mõista, miks on Eesti elektrituru avanemist üldse vaja ning miks seda tehakse just praegu.

Viimasele küsimusele vastates tuleb meenutada, et Eesti kauples juba Euroopa Liiduga liitudes välja kümneaastase avatud elektrituru üleminekuperioodi, mis lõpeb 1. jaanuaril 2013. Seega on see viimane võimalus liituda kogu ülejäänud Euroopa Liidu riikidega ning jätta selja taha aeg, kus hinnad ei teki vabas konkurentsis, vaid on jäigalt riigi poolt reguleeritud. Elektrituru avamine on sisuliselt ainus võimalus, kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja elektrienergia tarnekindlus. Usun, et see on nii kogu riigi kui ka iga üksiku inimese huvides.

Ando Leppiman
,
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments