Eesti Olümpiaakadeemia tunnustas Tartus aastakonverentsil pidulikult koolinoortele suunatud konkursi “Aus mäng” 2011. aasta võitjaid ja andis üle sertifikaadid kooliolümpiaid korraldanud koolidele. Ausa mängu tunnustuse teenisid ka viis Läänemaa sportivat koolinoort.
Ausa mängu konkursi peaauhinna sai Tartu Veeriku kooli õpilane Lauri Kepler, kes kooli saalihoki võistkonna kaptenina tegutses koolidevahelisel turniiril sportlikult ausalt, kui märkas võistlusmängus ebavõrdsust võistkondade koosseisus.
Ausa mängu konkursi auhinnad said EOA presidendilt Neinar Selilt ja EOA tegevjuhilt Reele Remmelkoorelt tänavu viis noort läänlast, neist kolm Lihula gümnaasiumi kasvandikku, raskejõustikuklubi Leola maadlejad Cardo Jurs (16), Fred Martin Mägi (14) ja Joonas Kaskmäe (16).
Ausa mängu auhinnaga tunnustatute hulgas on veel Kadi Õunas (18) Kullamaa keskkoolist ja Simona Liisbet Seppi (12) Uuemõisa lasteaed-algkoolist.
Noormeestel oli auhinnakotis ka raamat Gerd Kanterist, neidudel Kristina Šmigunist.
„Täna oma sportliku käitumise eest auhinnad saanud poisid on tublid õppetöös ja spordis. Fred Martin on omas võistlusklassis üle-eestilistel võistlustel saanud 5. koha. Poisid on noorematele õpilastele autoriteedid, laagrites tegelevad 8–12aastaste poiste juhendamisega. Cardo, kes nüüd Haapsalus õpib, on laagrites silma paistnud oskusega nooremaid kaasata,” rääkis maadlejate treener, Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber.
Seitsmendat aastat Lihulas maadlustreenerina tegutsev Sõber möönis, et Lihulas tulevad võistlustel sageli vanemad mehed tema juurde ja räägivad, et maadlus on olnud Lihulas aastakümnete eest väga populaarne ala.
„Virtsust on pärit tänavu kuuekümneseks saav tuntud maadleja ja treener, kolmekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses, aastaid Soome koondist treeninud Henn Põlluste. Noortel on alati spordis vaja eeskujusid ja innustajaid, samuti tunnustust,” nentis Sõber.
Kullamaa keskkooli neiu Kadi Õunas pälvis märkas mullu talvel oma kooliolümpia mängude ajal, et punktiarvetuses on tema võistkond saanud tegelikust rohkem punkte ja andis sellest teada.
„Mulle meeldib sportida, hästi läheb teivashüppes. Tahaksin minna Tallinnasse spordikooli,” unistab 12aastane Uuemõisa lasteaed-algkooli 6. klassi edukas õpilane Simona Liisbet Seppi.
Aktiivsem Kullamaa
Eesti Olümpiaakadeemia (EOA) alustas 2004. antiiksete olümpiamängude põhimõtteid järgivate kooliolümpiamängude projekte. „Kooliolümpiate läbiviimisel ei ole fookuses sportlikud saavutused, vaid eesmärk on sportimisharjumuste edendamine, mitmekülgse isiksuse kujundamine, kogu koolipere osalus,” rääkis EOA tegevjuht Teeli Remmelkoor.
Kooliolümpiad sisaldavad endas ka spordiajaloo tutvustust, traditsioone, käelisi oskusi, fantaasiaid. Olümpiapäeval esinevad noorte ees tuntud spordikuulsused, õnnelikumad on piirkonnad, kus on olemas oma spordisangarid. Mängudel on tähtis osavõtt, korraldavad noored, kaastakse õpetajad ja lapsevanemad.
Tartus anti kõigile koolidele, kes korraldasid 2011. aastal kooliolümpiaid, tänusertifikaadid. Läänemaa koolidest said sertifikaadi Kullamaa keskkool, kus on juba läbi viidud kolm kooliolümpiat (2004 ja 2008 suveolümpiad, 2011 taliolümpia) 2011. aasta atraktiivsetel Kullakaa kooli talimängudel võisteldi oma tehtud luudadega luuahokis, mälumängus, mitmesugustel suusaaladel jne. Kullmaa korraldab kooliolümpia ka tänavu mais.
Kooliolümpia läbiviimise eest 2011. aastal said sertifikaadid veel Nõva põhikool ja Taebla gümnaasium.
EOA keskendub oma tegevuses olümpialiikumise edendamisele Eestis olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja olümpiaharidusprojektide kaudu. EOA on suunanud oma tegevuse lastele ja noortele, diskussioonidesse ja sportlikesse ettevõtmistesse kaasatakse erinevad põlvkonnad.
Ausa mängu konkursi algatas EOA 1997. aastal, selle eesmärk on koolinoortele ausa mängu ideede tutvustamine spordis ja tublide noorte tunnustamine. Esimese ausa mängu auhinna pälvis 1998 Võrumaa Vastseliina gümnaasiumi suusataja Markus Puusepp aumeheliku käitumise eest võistlusel, kui ta loobus kohtuniku eksituse tõttu saadud esikohast.
Malle Elvet