Kätte on jõudnud igakevadine aeg, mil usinad inimesed võtavad rehad kätte ja asuvad koduümbrust korrastama. Kuid mida teha kokkuriisutud puulehtedega?
Kui ei leita muud lahendust ja otsustatakse praht enda kinnistul ära põletada, siis tuleks seda teha võimalikult ohutult.
Lõkkekoha ohutusvahemaad hoonetest ja põlevmaterjalide hoiukohast sõltuvad eelkõige lõkke suurusest: alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt kaheksa meetrit, üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja põlevmaterjalide hoiukohast.
Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule ja lõkke tegemisel avalikul üritusel, näiteks jaanitulel, tuleb lõkke asukoht eelnevalt kooskõlastada päästeametiga.
Lisaks ohutusvahemaade jälgimisele tuleb lõkkekoha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses puhastada kuivanud taimestikust ja muust põlevmaterjalist. Lihtne nipp on kaevata lõkkekoha ümber murukamarat – sellisest süvendist ja murukamarast moodustuv tõke on tule leviku piiramiseks väga hea takistus. Samuti on heaks lahenduseks kasta lõkkekoha ümbrus veega märjaks.
Mida tulen veel teha:
* jälgida tuule suunda, et sädemed ei langeks erinevatele põlevmaterjalidele. Arvestada tuleb kaasneva suitsuga, et see ei häiriks kaasinimesi;
* jälgida ilmastikuolusid. Tuld võib teha nõrga tuulega (kui tuule kiirus on alla 5,4 m/s). Tuule kiirust saab vaadata Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia isstituudi kodulehelt, kus on üleval ka tuleohukaart;
* tagada tule kustutamine ja selle leviku piiramine täies ulatuses. Tule tegija ei pea ilmtingimata selleks korraks tulekustutit soetama – sobivateks tulekustutusvahenditeks on näiteks veel ämber, kastekann või muu anum piisava koguse veega;
* tagada tule tegemisel pidev järelevalve. Pärast tule tegemist lastakse põlemisjääkidel täielikult ära põleda või kustutatakse need sobiva vahendiga.
Tule tegemisele esitatavad nõuded on sätestatud siseministri 30. augusti 2010. a määruses nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“. Kui määrusega ei ole võimalik tutvuda, on enne tule tegemist võimalik helistada päästeala infotelefonile 1524 või pöörduda kohapeal paiknevate päästeametnike poole, kes põhitõed üle kordavad. Samuti on võimalik saada ohutusalast infot päästeameti kodulehelt.
Lõpetuseks: koristamise, riisumise või niitmise alternatiivina kuluheina ja roostiku põletamine ei ole seadusega lubatud.
Jaak Jaanso,
päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja
