Uuemõisa lasteaia üldjärjekorras ootab praegu 28 tahtjat, kevadel vabaneb vaid kuus kohta. Lasteaeda soovijate nimekiri on tegelikult veelgi pikem, sest ka osa praegu Haapsalu Lepatriinu Mängumaa päevahoiuteenuse kasutajaid tahab oma lapse kodulähedasse Uuemõisa lasteaeda tuua.
„Me ei suuda garanteerida Uuemõisa lastele lasteaiakohti ning ka Haapsalu lasteaia järjekorrad ei võimalda seda,” ütles Ridala vallavalitsuse haridusnõunik Maire Vilbas möödunud nädalal Uuemõisa lasteaia–algkooli arengu ümarlaual.
Tema sõnul kujuneb probleemseks ka 2013. aasta. Laekunud on juba 16 avaldust.
Arvutuslikult peaks Ridala vallal lasteaiakohti jätkuma, sest Ridala ja Uuemõisa lasteaedades ning Lepatriinu Mängumaa päevahoidudes on vallal kasutada 135 lasteaiakohta. Häda on aga selles, et vabanevaid kohti Ridalas ei võta vastu kauguse tõttu näiteks Uuemõisa, Paralepa või Herjava lapsevanemad. Ümarlauast osa võtnud Haapsalu linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Piret Luik nentis, et ka Haapsalus on lasteaiakohtade poolest just paar lähiaastat keerulised.
„Lasteaiaremont Vikerkaares lükkus edasi, mis tähendab, et kui see ükskord algab, jagunevad ka Vikerkaare lapsed teiste lasteaedade peale,” ütles ta. „Olukord muutub lastekodu peamaja valmimisega loodetavalt kevadel 2013. Sügiseks kolib erirühm väga heade arendamisvõimalustega lastekodumajja ning Tõrukeses vabaneb rühmaruum.”
Seadus käsib võtta oma omavalitsuse lapsed esimeses järjekorras. Kui siis kohti üle jääb, ei pruugi need minna Uuemõisa lastele. „Me ei tohi teha vahet naabervalla või Narva vahel. Kõik omavalitsused on võrdsed, taotlused tuleb rahuldada avalduste laekumise järjekorras,” ütles Luik.
2009 käis Haapsalus lasteaias 9; 2010. aastal 5 ja mullu, mil töötas üks rühm vähem, kolm Ridala valla last.
„Igal kevadel paistab, et kohti ei jätku, ja sügis teeb rõõmustava korrektiivi,” julgustas Luik lapsevanemaid.
Ridala vald avas Uuemõisas lasteaia algkooli osana 2010. aastal. Varem oli enamik Uuemõisa mudilasi käinud lasteaias Haapsalus.
Lasteaia avamisega kasvas valla elanike arv rohkem kui saja võrra. „Üks põhjus oli kindlasti ka selles, et Haapsalu lasteaiakoha saamiseks ennast linna sisse kirjutanud lapsevanem registreeris oma tegeliku elukoha nüüd taas vallas,” selgitas Vilbas.
Lasteaiakohtade mure lahendaks lisarühmade avamine, mis oli ka arutelust osa võtnud lapsevanemate lemmiklahendus. „Üks lahendus võiks olla ehitada mõisa läänetiiva teine korrus täpselt nii, nagu esimene korrus lasteaia jaoks tehtud, aga see nõuaks osa klassiruumide üleviimist idatiiba, mis vajab remonti. See on aga kallis,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt.
Vallavanema sõnul ei ole lähiajal lootust remondiks euroraha saada.
Vald saaks ehitada, kui võtaks pangalaenu, aga sel juhul ammenduks kogu Ridala laenuvõimekus.
Kaalumisel on ka teine reform Uuemõisas — arendada lasteaed–algkool lasteaiaks–põhikooliks. „Ka maakonna koolivõrgukomisjoni küsimus omavalitsusele oli: kas Uuemõisa algkool on plaanis põhikooliks muuta ja kui, siis millal?” ütles Vilbas.
Uuemõisas on tagatud õpilaste arv ja järgmiseks astmeks oleks potentsiaali.
Ruumiprogramm, välja arvatud spordisaal, võimaldaks põhikooliks areneda. Kooli rahulolu–uuring näitas, et seda soovivad ka koolilaste vanemad.
„Isegi kui juhtub, et tuleb haldusreform, tahame eksklusiivsust, et lastel oleks võimalik siin väikeses erilises lasteaias ja koolis käia,” ütles lapsevanem Rauno Ojassoo.
kool ja lasteaed mõisast välja ja kogu hoone vallavalitsuse tarbeks, nii rikast valda ei saa juhtida käputäie inimeste ja mõne ruumiga.kooli ja lasteaia saab jagada tühjalt seisvate endiste asuküla , parila, võnnu jne.koolimajade vahel ära.
T.Tominga arvamust.
Kuigi ma seekordsel üritusel, millest lehes jutt, kohal ei olnud, tõden teatud üllatusega, et Uuemõisas põhikooli sünnitamine on päevakorda tõusmas. Mulle see mõte meeldib. Olen selle idee 5 a. tagasi juba välja käinud. Siis naerdi see välja. Mis puutub haldusreformi, siis Haapsalu on kahjuks vana, võlgadesse uppuv pruut, kelle rahanatuke kaob veel aastaid iluravile ja vanade võlgade katteks. Uuemõisa mõisahoones on aga ruumi veel küllalt. Tubli kolmandik alles korda tegemata. Mõistliku asjaajamise juures, millega vallavalitsus Toomase juhtimisel kindlasti ka hakkama saab, võib tõesti kogu mõisahoone kooliks teha. Vallamajale aga leiab koha mujalgi.Teine variant – uue ja suurema lasteaia ehitus. Siis… Loe rohkem »
Ykskord see tuleb nagunii: linna ja valla yhinemisega saavad järjekorrad yheks ja kaovad. Kas vald investeerib lasteaiakohtadesse vöi arendab Uuemöisa pöhikooliks (ja Ridala PK algkooliks kui rahva lahkumine ei pidurdu) vöi teeb näiteks hoopis Herjava teed söidukölbulikuks? Seda köike otsustab meie poolt valitud volikogu!
Sa paistad päris rumal olevat.
ise peeglisse
vallavalitsus sealt lossi ilusatest ruumidest minema ja jätkub lasteaiale ruumi küll. istuvad need vallasaksad seal suurtes ruunides ainult enda mugavuseks ja aja surnukslöömiseks