2

Bluusifestival jättis Haapsalu majandusele positiivse jälje

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Augustibluusi nädalavahetusel täitub Haapsalu vanalinn rahvamassidega, sellest lõikavad kasu ka kohalikud ärid. Foto: Arvo Tarmula

Augustibluusi nädalavahetusel täitub Haapsalu vanalinn rahvamassidega, sellest lõikavad kasu ka kohalikud ärid. Foto: Arvo Tarmula

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi tõi iga Augustibluusi investeeritud euro Haapsalule 3,55 eurot kasu. Viljandi pärimusmuusikafestivalil oli sama näitaja 2,28 eurot.
Üldse oli Haapsalu piirkonna majanduslik tulu möödunud aasta Augustibluusist umbes 300 000 eurot.

Suurema osa kohalikust tulust moodustas külastajate kulutatud raha Haapsalu asutustes ja ettevõtetes, s.t majutus, toitlustus, suveniirid, transport, meelelahutus jms.

Festivalil osales kokku umbes 4100 inimest väljastpoolt Läänemaad. Keskmiselt kulutas üks väliskülaline Haapsalus 80 eurot. Kui korrutada külastajate arv keskmiselt kulutatud summaga ja lahutada sellest käibemaks, siis selgub, et Augustibluusil osalejad tõid kohalikele ettevõtjatele sisse ligi 278 000 eurot.

Väiksem osa, umbes 21 000 eurot tulu piirkonnale tuli Augustibluusi oma eelarvest: esinejate ja personali majutus ja toitlustus, festivaliterritooriumi rent, öövalve, reklaamide ja särkide trükkimine, prügi– ja puhastusteenused jms

„Augustibluus avaldas piirkonna ettevõtlusele märkimisväärset positiivset mõju,” seisab uuringus.

80 protsendil uuringu ajal küsitletud Haapsalu ettevõtetest suurenes müügitulu Augustibluusi toimumisnädalal. 57 protsendil ettevõtetest suurenes ka kasum.


Suur mõju piirkonna mainele

Kuigi tegemist on majandusliku mõju uuringuga, tuli välja ka ettevõtjate ja külastajate üldine arvamus Augustibluusist.

Küsitletud ettevõtjad leidsid, et suurimat positiivset mõju avaldab Augustibluus piirkonna mainele, tuntusele ja kultuuriturismi edendamisele.
Keskmisest suurem mõju on ettevõtjate hinnangul festivalil ka kohaliku kultuuritegevuse edendamisele ja majandusele. Pisut vähemaks hinnati mõju elanike huvile muusika vastu ja tööhõivele.

Ürituse toimumise üldist olulisust hindasid tähtsaks või väga tähtsaks kõik uuringus osalenud ettevõtted.

Probleeme nägid ettevõtjad ajutises ülekoormuses, mille tõttu kannatas teeninduse tase, lõhuti asutuste vara ja oli raskusi parkimiskoha leidmisega.

Uuring tõi esile, et tulevikus tuleks lisatähelepanu pöörata majutusteenuste arendamisele, sest suvisel ürituste hooajal ei piisa Haapsalus ööbimiskohti.

Ettevõtjad soovisid, et tulevikus ei oleks bluusifestival samal ajal klubimuusikafestivaliga Airport Jam ja et festivalikuupäevad oleksid varem ette teada, sest mõned külastajad soovivad majutuse broneerida juba aasta jagu ette.


Külastajate ülisuur rahulolu

„Külastajad jäid üritusega väga rahule nii sisult kui ka korralduslikult,” seisab uuringus. Seitsmepalliskaalal hindasid külastajad festivali keskmiselt kuue palliga.

Probleemiks pidasid külastajad kontsertide ajakavast kinnipidamist, toitlustust, tualettide vähesust ja kohatist infopuudust kontserdipaikade asjus.

Kultuuriministeeriumi tellitud ja Eesti konjunktuuriinstituudi tehtud uuring hindas 20 möödunud aastal korraldatud ürituse majanduslikku mõju kohalikele regioonidele.
Keskenduti ainult otsesele majandusmõjule ehk külastajate tehtud kulutustele. Uuringus Läänemaad esindanud Augustibluusi 2011 kohta vastas küsitlusele 59 Haapsalus tegutsevat ettevõtet ja 186 festivali külastajat.

Augustibluusiga samal nädalavahetusel peeti ka klubimuusikafestival Airport Jam, mis võis ettevõtjate hinnanguid Augustibluusi mõju kohta veidi kallutada.

Kokkuvõtte ja võrdluse kõigi 20 uuritud kultuuriürituse mõju kohta avaldab kultuuriministeerium selle aasta jooksul.


Indrek Ditmann, Augustibluusi korraldaja,
uuringus esile toodud puuduste kohta:

“Koostöös majutusasutustega oleme festivali ajaks üritanud lisavõimalusi luua. Kohti leiab küll. Mina ei ole näinud, et Airport Jami samaaegne toimumine tekitaks probleeme. Nende publik hotellides ei ööbinud. Ideaalis võiks ju festivalid olla eri aegadel, aga kui ei ole, siis ei ole.

Festivalidel on ikkagi 7–8 kilomeetrit vahet ja sealsed pidutsejad väga linna ei tulegi. Keeruline on ehk ainult kaupmeestel, kui nad (Airport Jami külastajad) linna süüa ostma tulevad.

Festivali toimumiskuupäevad lähevad aasta lõpus Haapsalu sündmuste kalendrisse. Üheksast kuust ette teada peaks piisama, et inimesed jõuaksid planeerida.

Festivalile tulija võiks natuke ka ise eeltööd teha ja programmi taskusse panna. Keegi kirjutas, et tualetid võiksid olla tasuta, aga need olidki tasuta. Üks inimene kurtis, et ei leidnud Selverit üles.

Kui kontserdid oleksid hilinenud, siis poleks need ju õhtul õigel ajal lõppenud. See, et uksed avatakse kell 18, ei tähenda, et siis alustaks ansambel. Inimesed võiksid seda jälgida.”

Madiken Kütt

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Pikker-eelmisele
Pikker-eelmisele

“Osal lihtsalt on komme iga asja peale iriseda!”Kelle sõnad need küll võiksid olla?

Gen.
Gen.

Kindlasti said mõlema ürituse külastajad meeldiva elamuse. Aga tänu mõne korraldaja ülisuurele egole oli teenindus ja majutus sel ajal hullumaja kuubis. Sest need suured üritused lihtsalt ei tohiks toimuda ühel nädalavahetusel. Loodan,et sel aastal võetakse asja mõistusega.

wpDiscuz