Avalikkuse survel jätkab vähemalt aasta lõpuni tööd Virtsu sularahaautomaat, mille oli pank otsustanud ärilistel kaalutlustel sulgeda aprillist.
Neljapäeva pärastlõunal välja saadetud pressiteade levis Hanilas kulutulena. „Informeerisin Virtsu saadikuid kohe, kui sain teada,” ütles Hanila vallavanem Arno Peksar.
Peksar rääkis, et paar nädalat tagasi peetud rahvakoosolekul tal lootust ei olnud, aga pärast seda hakkas tasapisi tekkima. „Pank oli esialgu väga jäik, aga avalikkuse survel andis järele,” lisas ta.
„Tunne on ebamäärane. Ühest küljest on hea meel, aga teisest küljest – mis saab edasi,” arutles Virtsu kauaaegne haridus– ja seltsielu edendaja Laine Vesker.
Virtsu elanikud nagu peaksid kogu aeg valvel olema, ütles Vesker ega mõistnud, miks on pank teinud pooliku otsuse. „See on nagu peataolek,” ütles Vesker.
Swedbanki jaepanganduse tegevdirektori Ulla Ilissoni sõnul alahindas pank Virtsu automaadi väärtust kohalike silmis.
Ilisson rääkis, et pank lähtus sulgemisotsust tehes automaadis tehtavate tehingute hulgast, mis on kümme korda väiksem kui automaatides keskmiselt ja on viimase aastaga omakorda neljandiku vähenenud.
Swedbanki detsembris avalikustatud otsus sularahaautomaat sulgeda päädis Virtsus rahvakoosolekuga. Edasisele laiaulatuslikule meediakajastusele järgnes avalikkuse ootamatult jõuline surve pangale.
Kõige tipuks pöördus pangajuhtide poole Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Ametiühing kutsus panka üles sotsiaalsele vastutustundlikkusele ja loobuma sularahaautomaadi sulgemisest nii Virtsu sadamas kui ka teistes maapiirkondades, kuni ei ole leitud kohalikke rahuldavat lahendust.
Üleskutses seisis, et kui 2012. aasta lõpuks ei leita Hanila vallas lahendust, kaalub ametiühing oma kliendistaatuse lõpetamist ja Swedbanki arvelduskontode sulgemist. Sellele üleskutsele vastas seni väga jäigal positsioonil olnud Swedbank juba lubadusega jätta pangaautomaat alles.
„Me ei oodanud sellist reaktsiooni kohapeal, meedias ega laiemas avalikkuses,” tunnistas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Siiski on mööndus esialgu vaid aasta lõpuni ja sularahaautomaadi edasine käekäik on teadmata. „See oli alles esimene raund,” ütles Peksar.
Peksari sõnul ollakse praegu patiseisus: pank on küll järele andnud, kuid üks aasta nn armuaega valda ei rahulda.
Peksar tahab lähiajal saada selgust, kuidas toimib Swedbank edaspidi. Kui sularahaautomaat ikkagi näiteks aasta pärast kaob, tahab Peksar hakata läbirääkimisi pidama mõne teise pangaga, esimesena SEBga, kellel on kontor naabervallas Lihulas.
Esialgu aga saab Virtsu rahvas ka pangabussi, mis hakkab käima kaks korda kuus ja peatuma Virtsu lasteaia juures. Sealt saab elektrit ja viie meetri kaugusele jääb koridor, kuhu saab panna toolid istumiseks.
Pangabussi graafik pole veel kindlaks määratud, kuid tõenäoliselt tuleb buss esimest korda aprillis.
Pank jälgib klientide tagasisidet ja tehingute arvu muutumist aasta jooksul. „Loodame pikendatud aja jooksul leida sobivaima lahenduse kõigile osapooltele,” ütles Ulla Ilisson.
Samuti tegeleb pank edasi teiste alternatiivsete lahenduste leidmisega kohapeal. Küsimusele, mida sellega silmas peetakse, vastas Siilivask, et sellest on vara rääkida, kuid lahendusi peaks leiduma.
Lahe et rahaautomaat jäi alles ja vahvat talve teile kõigile!!!!!!
Hea,et mõistus koju tuli……Ja peale kohalike kasutasid seda ka läbisõitjad.