6

Lauri Luik: Läänemaale jäägu vähemalt kolm gümnaasiumi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni juhatus arutas 24. jaanuaril maakonna gümnaasiumivõrgu tulevikku ning leidis, et optimaalseim gümnaasiumide arv maakonnas on kolm.

“Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) oleme võtnud eesmärgiks tagada tugev põhikoolide võrk üle Eesti ning põhihariduse kättesaadavus võimalikult kodukoha lähedalt. Lisaks seadsime PGSiga sihiks korrastada tänane gümnaasiumivõrk, et tagada noortele Eesti eri paigust kvaliteetse keskhariduse kättesaadavus,” sõnas PGSi üks kaasautoritest, riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

Maakonnaorganisatsiooni juhatus jõudis järeldusele, et Läänemaa laste ning nende perede huvides on regionaalpoliitiliselt oluline, et siin jätkaks tulevikus vähemalt kolm gümnaasiumi: üks maakonnakeskuses Haapsalus, teised kaks vastavalt põhjas ja lõunas. Kindlasti tuleb osapooli rahuldav lahendus leida ka näiteks Taebla gümnaasiumis õppivate ja tulevikus õppida soovivate noorte osas. Samuti on väga oluline leida lahendus koolitranspordi ja õpilaskodude osas.

Uus seadus nõuab, et gümnaasiumiastmes suudetaks pakkuda vähemalt kolme õppesuunda. “See ei tohiks kolme gümnaasiumi puhul suur probleem olla,” ütles Luik. “Küll aga võib väljaspool Haapsalu linna asuvate gümnaasiumide puhul saada saatuslikuks pidevalt vähenev õpilaste arv.”

“Kuigi ministeerium näeb ette, et gümnaasiumiastmes võiks olla minimaalselt kolm paralleeli, oleks Läänemaa kontekstis mõeldavad ja võimalikud ka kahe paralleeliga gümnaasiumid.”

“Noarootsi riigigümnaasium on leidnud oma niši ning peaks seda suunda kindlasti jätkama, kuna see meelitab Läänemaale teistegi maakondade õpilasi. Maakonnakeskusesse Haapsallu loodavas riigigümnaasiumis õpilaste arv saatuslikuks ei saa ning sellega suure tõenäosusega probleeme ei teki. Kindlasti tuleb aga leida oma spetsiifika. Olgu selleks siis merendus-, spordi- või mõni sootuks muu valdkond,” pakkus Luik.

“Küll aga tuleb pingutada selle nimel, et Lõuna-Läänemaal tekiks üks tugev gümnaasium oma kindla kallakuga, näiteks looduse. See nõuab aga head ja põhjalikku koostööd Lihula ja Kullamaa ning teiste ümberkaudsete valdade vahel.”

Reformierakond seisab selle eest, et tagada võimalikult kvaliteetne ja hea kättesaadavusega gümnaasiumiharidus Läänemaal.

Tõnu Parbus,
Reformierakonna Läänemaa arendusjuht

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik
kahjuks on mitmetel reformierakonna ideedel kaks poolt- a la me toetame seda toredat asja, ja kindlasti on selle toreda asja juurde vajalik liita veel kolm toredat asja, siis toimib süsteem väga hästi. Ainuke mure on aga see, et reform viib ellu selle esimese, oma põhieesmärgi ja selleks et süsteem tõesti toimiks- see teine pool jääb tegemata. Hästi toimiv transpordi ja õpilaskodude süsteem? Käekiri tundub nii tuttav, et kuidagi ei saa uskuda, et sellega ka tegelema hakatakse. Tehakse raksakas ära- gümnaasiumide kaotamine, liitmine jms. ja sealt edasi vaadake ise kuidas hakkama saate…kurb, aga oma sõnade söömine, lubadustest mittekinnipidamine, ja eesti inimeste… Loe rohkem »
Kas
Kas

Kas kaks riigigümnaasiumit Läänemaal on mõistlik lahendus?
Varem või hiljem saab igas maakonnas sama kvaliteetset ja tasuta haridust nagun Noarootsis. Leian, et maakonna tasakaalustatud arengu huvides oleks Lihula Gümnaasium Lõuna-Läänemaa kogukonna koolina vajalikum.

Kusti
Kusti

Õige jutt. Tubli, Lauri!

sipelgas
sipelgas

Üsna segane värk. Seni räägiti vähemalt 3 kallakuga gümnaasiumidest, nüüd Luik ütleb otse, et gümnaasiumid jäävad 1 suunaga. Kusjuures paljudes suuremates linnades on juba alustatud 10. klasse min 3-ga. Mis meil Eestis ikkagi toimub? Kas tõesti peab paika oletus, et liialt palju haritud inimesi on ohtlikud valitsejatele?

Mees metsast
Mees metsast

Ehk Luik ütleb jällegi välja lihtsa tõe. Eestlastele pole haridust vaja. Vaja on odavat ja suht harimatut musta tööjõudu mis mujal maailmas läbi ei lööks.
Ja ongi väljarände probleem lahendatud. Selline seltskond sigib ka rohkem ja elu maal puhkeb jälle õitsele! Elagu Luik ja tema refpartei! Elagu Ansip! Elagu 1 mai!

2050
2050

Luik.ütles,“Küll aga võib väljaspool Haapsalu linna asuvate gümnaasiumide puhul saada saatuslikuks pidevalt vähenev õpilaste arv.”. tore, et selleks ka vaeva on nähtud,- pidalt suurenev tööpuudus, väljaränne, olematud lastetoetused, maapiirkondade vaesumine ja tühjenemine, infrastruktuuri allakäik, tasulise hariduse poole püüdlemine, madalad palgad – kõik need nn.meetmed on aidanud kaasa sellise olukarra tekkimisele. rahvaloendus ehk aitab prognoosida, millal meil hariduse andmine üldse ära lõppeb.

wpDiscuz