0

Viis apsu, mida jõulukaarti saates vältida

Avatar

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Aasta lõpp toob Eesti Posti arhiivi saadetisi, mida adressaat kätte ei saa. Iga nädal jääb Eesti Posti hoiule keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Selleks, et jõulutervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks korrektne aadress ning õige tariifiga mark.

Põhjusi, miks saadetised kohale ei jõua, on mitu, kuid kõigil neil saadetistel on ühine puudus — neil puuduvad korrektsed saatja andmed ja seega pole võimalik saadetist omanikule tagastada.

Selleks et tervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks saaja aadress, ning ära ei tohiks unustada ka saatja andmeid. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saatja kui ka saaja aadress.

Teine levinud põhjus ongi ebapiisav või ebatäpne saaja aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees– ja perekonnanimi ning tänav. Kõige rohkem kirju ja kaarte tulebki hoiule seetõttu, et aadress on kirjutatud valesti või adressaat ei ela märgitud aadressil.

Kolmas tähelepanek: et jõulutervitused kenasti kohale jõuaksid, on vaja, et kirjadel oleks õige tariifiga postmark. Alates 1. novembrist  on riigisisese kirja hind 45 eurosenti. Varem emiteeritud 35sendistele markidele saab juurde lisada 10sendise väärtusega margi. Rahvusvahelise kirja hind oleneb sihtriigist, Euroopasse saadetava kirja hind algab 1 eurost. Plussümbrikud ehk ettemakstud ümbrikud kehtivad tähtajatult.

Neljas oluline soovitus: käekiri peaks olema kaardil ja kirjal loetav. Hea meel on tõdeda, et eestlastele on endiselt südamelähedane saata oma käega kirjutatud kirju ja tervitusi. Käsitsi kirjutatud aadressid domineerivad trükitud aadressidega võrreldes jõulukuul endiselt. Loetamatu käekirjaga kirjutatud aadressi järgi on sageli keeruline saatjat tuvastada ning ka sel juhul ei pruugi kiri kohale jõuda.

Viies ja viimane nõuanne on lastevanematele. Juba on hakanud Eesti Posti saabuma kaarte ja kirju, mis on adresseeritud jõuluvanale. Eesti Post soovitab lastel kirjad jõuluvanale koos vanematega kirjutada, sest nii on kindel, et soovitud kink jõuluvana kingikotti ikka jõuab.

Postiseadusest tulenevalt säilitab Eesti Post kättetoimetamata jäänud postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Postisaadetised, mis omanikku ei leia, avatakse juhendi kohaselt pärast kuue kuu möödumist. Postisaadetiste avamisel võtab seda teostanud komisjon vastu otsuse, kuidas saadetise sisuga edasi toimida.

 

Inge Suder,
AS Eesti Post kommunikatsioonijuht

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz