Marje Josing: Tarbijad on muutunud oluliselt ettevaatlikumaks

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et Eesti tarbijate kindlustunne langes kolmandas kvartalis oluliselt. Ettevõtjate hinnangud majanduskeskkonna momendiolukorra kohta on head, kuid tulevikuprognoosid muutunud ettevaatlikumaks.

"Alates augustikuust on tarbijate kindlustunne hakanud langema ja siin on kindlasti mõju nii maailma uudistel, näiteks Kreeka kriisil, kui ka jätkuvalt kõrgel inflatsioonil," kommenteeris Josing. "Püsikaupade soetamiselt hoitakse kokku ka järgmisel 12 kuul, nii et kaupmeestele mul rõõmustavat uudist pakkuda ei ole."

Eesti ettevõtjad ütlevad aga uuringus, et olukord on pigem hea ja tellimusi jätkub, mitmed sektorid on juba hädas tellimuste täitmisega kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu.

"Meie jaoks on aga tulevikus määrava tähtsusega see, kuidas läheb peamistel ekspordi sihtriikidel. Soome ja Rootsi trendid on murettekitavad — kuigi maailmas ei ole veel otseselt suuri krahhe, on just tarbijate usalduse vähenemise tõttu hakanud ka Põhjamaades tellimusi vähemaks jääma," nentis Josing.

Majandususalduse indeks (mis koondab ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid tulevikule) langeb kogu Euroopas — juuniga võrreldes oli langus septembris 10,6 punkti. Vaid viies riigis oli indeks üle ajaloolise keskmise — Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Selgelt on Josingu sõnul välja kujunemas põhja-lõuna dimensioonid — kõige suurem masendus on Kreekas, Portugalis ja Küprosel.

2011. aasta viimast kvartalit prognoosides on Eesti ettevõtjad ettevaatlikult optimistlikud. Kolmandik tööstusettevõtjatest ennustab tellimuste portfelli suurenemist, 47% eeldab praeguse taseme jätkumist.

"Pilt ei ole täna must, aga peame arvestama, et ees võib oodata nõudluse vähenemine," lausus Josing. "Tööstustoodangu mahu kasv on peamiselt tuginenud eksporditurgudele, suvekuudel tehti rekordilisi ekspordikäibeid. Eesti on maailmamajanduse taastumise hästi ära kasutanud ja võtnud turgudelt, mis võtta annab. Samas tuleb ettevõtjatel sihtriikides toimuvat väga tähelepanelikult jälgida."

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilovi sõnul näitab konjunktuur, et ettevõtjal on hetkel keeruline ja vastuoluliste signaalide aeg.

"Selge on see, et riskid on suurenenud ja seega oleks ettevõtjal mõistlik oma laenukohustused miinimumi viia, et olla valmis halbu aegu üle elama. Samas on tänane investeerimiskeskkond väga soodne, laenuintresse Euroopa Keskpank kindlasti ei tõsta, pigem võidakse neid alandada. Nägime ka 2009. aastal paljusid ettevõtjaid, kes kasutasid kriisi edukalt arendusprojektide tegemiseks."

Danilovi sõnul on Eesti riik ja ka ettevõtjad oluliselt paremini valmis, kui peaks juhtuma halvim ja vallanduma järjekordne globaalne finantskriis. "Efektiivsus ettevõtetes on kasvanud — paljudes harudes näeme, et hõive on viiendiku võrra väiksem, aga tootmine ja eksport on oluliselt suurem. See näitab kasvanud tootlikkust ja paremat konkurentsivõimet," ütles ta.

Ka riik on 2008—2009. aastate kogemusest õppinud. "Näeme, et mitmed erakorralised abinõud, näiteks ekspordigarantiid ja laenumeetmed, mis kasutusele võtsime, on ennast õigustanud."

Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks SKPks 7,0% ja tarbijahinna indeksiks 4,9%.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kata
11 aastat tagasi

“Tarbijad on muutunud olulisemalt ettevaatlikumaks”
No on sõnastus! Mida paganat Sa tarbid, kui taskus vaid mündid kõlisevad. Eks oled jah üsna ettevaatlik, et kassas mitte võlgu jääda- seega: kaupa saab tõesti vaid väga napilt korvipõhja panna:(

Delfi kirjutab
11 aastat tagasi

Stakan K.Butõlkin, 09.10.2011 20:41 Vale puha. Petersonil kui ka Taligal on kõik segi nagu puder ning kapsad. Teine võimalus: nad on parandamatud optimistid. Püüan siin asjad pea pealt jalgele keerata ja nende optimismi pahupidi pöörata: Kapitalistlik tootmine on oma olemuselt lisaväärtuse tootmine, lisatöö väljapumpamine et mitte öelda tööinimese paljaksröövimine ja väljakurnamine. Kapitalist ei ole mitte tööandja vaid töö(ära)võtja ning töötaja ei ole mitte töövõtja vaid töö(ära)andja. Petersonil pole mõtet leiget ja roosat udujuttu ajada olematust sotsiaalpartnerlusest. Kapitalisti seisukohast on tööprotsess ainult ostetud kauba-tööjõu-tarbimine. Kapitalist ostab tööjõudu võimalikult odavalt (parem kui täitsa tasuta)eesmärgiga seda kasutada võimalikult efektiivselt.Esimesel võimalusel asendatakse olemasolev tööjõud… Loe rohkem »

WL
11 aastat tagasi

A.Veskele:Rahvas saab”ekspertidelt”igasuguseid erinevaid signaale kuidas oma vähese rahaga ümber peaks käima.Uut masu lubatakse,aga ka kestvat inflatsiooni,siis ongi loogiline käitumine-vähem ninni-nänni ja lõbustusi,aga midagi püsivamat tuleks siiski ära osta(kasvõi Liisi abil)enne kui oluliselt kallimaks läheb.

Delfi kirjutab
11 aastat tagasi

ääremärkusi saatele, 06.10.2011 00:46 Lühikokkuvõte saatest. Hr Randpere tuli saatesse ettevalmistamata ja n.ö mütsiga lööma. Dinosaurus ei suutnud ka Jääaja tulekul katsumustele vastu seista. Sünnipäevalaps peaks rohkem mõtlema Kihnu kogukondlikule korra eelistele neoliberalismi sugemetega monetarismi ülistamise asemel. Hr Ratas hoidis pealiini väärikalt paigas ja ei laskunud kogu diskussioonil uppuda detailidesse. Saate vaieldamatu särav täht oli Urve Palo. Senist eelarvamust peab tema suhtes kardinaalselt muutma. Ja asi ei ole niivõrd seisukohtades endis, vaid just oskuses neid loogiliselt ja mis peamine, sisust lähtuvalt argumenteerida. Suudetud on minu meelest ületada see Rubikon, kus poliitikutele tavapärane formaalne pealiskaudsus on asendunud põhisisu mõistmisega. See on… Loe rohkem »

Arne Veske
11 aastat tagasi

Üha sagedamini tekitavad pr Josingu väited minus tõsist hämmingut. Kust küll võetakse andmed, millel need väited põhinevad ja kes on see analüütik, kes selliseid järeldusi teeb? Tsitaat: “Tarbijad on muutunud oluliselt ettevaatlikumaks”. Olen Liisi järelmaksu kaudu seotud rohkem kui tuhande kauplusega. Nii head augustit ja septembrit kui äsjased, meie ei mäleta. Rahvas nagu ei aduks üldse, mis ümberringi toimub. Aasta tagasi sõnas pr Josing järgmist: “Hinnad Eestis on kõrged seetõttu, et meil on liiga vähe kauplusi”. Numbrid näitavad, et meie kaubandus elab ellujäämise piiril, mõned üksikud erandid välja arvatud. Nad küll tahaks, aga ei saa hindu langetada, sest jääksid siis… Loe rohkem »

WL
11 aastat tagasi

See näitab,et Eesti tarbijal on mõistus peas.Mida ei saa päriselt öelda Eesti poliitikute kohta-meie oleksime oma eeskujulikku säästja renomeed kasutama pidanud ja mitte liituma selle stabiilsusfondiga,jääma selle juurde,et laristamist ja võlgu elamist meie ei salli siin ega sealpool piiri.Rainer Nõlvakul eelmises Maalehes oli õigus ja ka Jüri Ratasel eilses Foorumis-meie ei ole suutelised seda summat vajadusel maksma ja see võrduks rahva täieliku demoraliseerumisega Eesti riigi ja iseseisvuse suhtes.