Saueaugul esietendub nädala pärast Kruusvall

Kaie Ilves

kaie@le.ee

2
id=”attachment_31″ align=”alignright” width=”300″ caption=”3″

Saueaugu teatritalu õuel laiutavatest vöökõrgustest kruusahunnikutest ja kõikjal ringi sebivatest töömeestest hoolimata on peremees kindel, et vähem kui nädala pärast saavad ehitustööd valmis.

Jaan Kruusvalli „Tasandikkude helinad” esietendub Saueaugul Aleksander Eelmaa lavastuses 14. juulil. „Siis peab publikul olema, kuhu tulla,” nendib teatritalu peremees Margus Kasterpalu.

Tegelikult said Saueaugu hooned uute heledate sindelkatuste alla juba enne talve. Kuigi ehitus on natuke veninud nagu ikka, kui on vana maja, kus ei tea täpselt, kuidas ja mis, pole hirmu, et esietenduseks üle koera saba ei saadaks.

Viljandi Silindia mehed on iga päev ametis ja Kasterpalu sõnul pole paremaid mehi olemaski. Viljandi pärimusmuusika aida nad juba ehitasid, küllap ehitavad ka teatri. Esialgu pelgas Kasterpalu, et talu läheb liiga korda, et Saueaugu vaim kaob ära, aga nüüd on selge, et piisavalt jääb vana alles.

Järsku — esialgu veel — redelit mööda ronime peremehe kannul rõdule näitlejate tsooni. Siia tuleb meeste garderoob, siia naiste oma, näitab Kasterpalu, ja suundub teadjal sammul kitsukest silda mööda mitmesse ilmakaarde avatud lauda ehk siis teatrisaali kohale.

„Saal jääb ikka vana laudaloogika järgi, mille järgi sai hobusega läbi sõita,” seletab Kasterpalu ja lisab, et üleeile  pesid mehed lauda puhtaks, oli see nüüd surve– või mikropesu, aga puhtaks  ta sai, palgivahed ja aastakümnete tolm.

Põrandad, siledaks lihvitud betoonpõrandad on all, mädad palgid ja aknad–uksed uute vastu vahetatud ja tuletõrjetiik kaevatud.

Kruusahunnikuid õuel põhjustab esialgu lõpetamisjärgus drenaaž, et suurte vihmade ja lumevee aegu ei uputaks, nagu seal — nagu nimigi ütleb —  on uputanud aastakümneid, majaaegadest 1926. aastast saadik, aga eks ennegi.

„Kui teatritegemisega rikkaks saan, siis panen laudpõrandad, aga see tähendab, et vist ei pane,” ütleb Kasterpalu.

Nimelt sai Saueaugu moodsa sõnaga renoveerimisprojekt tegelikult alguse kümme aastat tagasi, suvel 2001, mil talus esimest korda teatrit tehti.

„Enam–vähem sellest ajast  peale on olnud selge, et selle teatriga nii palju raha ei teeni, et siin suuremat remonti teha,” räägib Kasterpalu.

Õnneks on olemas PRIA ja Leader, meetmed ja toetused „külade konkurentsivõime taastamiseks ja põllumajandusele alternatiivsete tegevuste viljelemiseks” maal. Kokku kaks miljonit krooni vanas rahas. Muu hulgas tähendab see ka küüni ja lautade sindelkatuseid ja vahetatud seinapalke. Ka Saueaugu köök ehk majandushoone peaks olema nädala pärast sealmaal, et saab keeta.

„Kui on juba nii, et inimesed on kaugele teatrisse sõitnud, siis ei luba loomupärane külalislahkus neid tühja kõhuga ära saata,” ütleb Kasterpalu.

Jutuajamise vahele pistab pea laudaukse vahelt sisse näitleja Tõnu Oja ja kurdab, et antagu tööd: kui proovi parasjagu ei ole, võtab igavus silmanägemise ära. Tööd antakse, kui vaja, kas või õhtuni välja, peremeeski läheb taas palke lihvima. Tööpuudust Saueaugul ei ole. Eriti esietenduse eel.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments