0

Rahasüst lükkab varjusurmas Haapsalu kompetentsikeskuse taas käima

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Talis Vare (urmas lauri)Haapsalu kompetentsikeskuse juht Talis Vare käes on keskuse eelmise tegevusperioodi üks tulemusi – käte mudavann. Foto. Urmas Lauri

Praegu on TERE kompetentsikeskuses üks töötaja, sügisel sõlmitakse töölepingud paarikümne inimesega.

Haapsalu tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus TERE KK sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) 700 000 euro suuruse rahasüsti, mis aitab pärast peaaegu aasta pikkust pausi keskuse töö taas käima lükata.

EASilt saadud rahale lisandub 15 protsenti ehk natuke üle 120 000 euro omarahastust, millest 26 520 eurot tuleb Haapsalu linnalt, 55 612 eurot Haapsalu neuroloogiliselt rehabilitatsioonikeskuselt ja ülejäänud osa Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžilt. Üldse saab keskus seega raha üle 820 000 euro.

Regionaalsete kompetentsikeskuste eesmärk on aidata kohalikel ettevõtetel uusi tooteid arendada ja turule tuua. Tegevusvaldkonnad on kõigil keskustel erinevad. Haapsalu kompetentsikeskusel on kaks peamist tegevussuunda, millest üks on seotud inimeste liikumis- ja tegevusvõime parandamisega ning teine mudaravi ja ravimudaga. Kahe suuna kokkupuutepunkt on tervis – nii hädade ennetamine kui ka tagajärgedega tegelemine.

Järgmise kolme ja poole aasta jooksul on TERE KK-l kavas edasi minna samade tegevussuundadega. Senisest rohkem tegeldakse turundamise ja klientide leidmisega. „Püüame oma seniste uuringute tulemuste pealt leida midagi, mis piirkonna ja valdkonna ettevõtteid võiks aidata,” selgitas keskuse juht Talis Vare.

Esimesed kommertsväljundid tekkisid keskusel eelmise perioodi lõpus. Neist tuntumad on vibroakustiline voodi ja käte mudavann. Voodit juba toodetakse, käte mudavanni on sügisest kavas hakata pakkuma suuremaile asutustele, mille töötajail võib tekkida tööga seoses probleeme kätega.

„See kõik on olnud aeglane protsess, kuid rõõm on näha, kui mingi asi ellu ärkab ja hakkab oma elu elama,” lisas Vare. Lähiajal peaks keskus peale voodi ja vanni saama patendi ka oma muda- ja turbasegudele.

Kavas on lõpule viia ka eelmisel perioodil alustatud kosmeetika- ja farmaatsiaalased arendused. Selles valdkonnas on kõige kaugemale jõutud massaažikreemiga, millel on olemas kõik alates retseptist ja lõpetades ohutusaruandega. Nüüd loodetakse sama kaugele jõuda käte- ja jalakreemiga. Juba praegu on ettevõtteid, kes oleks valmis selle tootmisse võtma.

Vare sõnul muutuvad tulemused kõigis valdkondades järjest konkreetsemaks ja seda lihtsam on neid pakkuda ettevõtetele. „Mida rohkem jõuab keskuse arendus ettevõtlusse, seda parem. See on tulemuslikkuse näitamine,” lisas ta.

Oma tooteid pakub keskus nii Läänemaa ettevõtetele kui ka laiemalt. „Me ei piira kedagi. Selge on see, et kohalikke ettevõtteid on vähe ja selles sektoris on nende arv veelgi enam loetud,” selgitab Vare. Ühegi konkreetse ettevõtte nime ta enne konkreetse lepingu sõlmimist nimetada ei taha. Läbirääkimised käivad praegu mitme firmaga.

Täie hooga läheb keskuses uuesti töö lahti septembris. Tööle on kavas võtta paarkümmend inimest, neist enamik töötaks osakoormusega. Praegu käivad töötajate värbamiseks ettevalmistused. Enamik tööle asuvaid inimesi on Vare sõnul samad, kes töötasid keskuses ka eelmisel perioodil.

Kahe rahastusperioodi vahele jääval aastal oli keskuse ainus töötaja Vare ise. See aeg kulus peamiselt vana perioodi kokkuvõtmisele ning uute taotluste esitamisele. Uuringuid sel ajal ei tehtud ning spetsialiste tööl ei olnud.

Nii-öelda vaheaastast hoolimata ei pea keskus sügisel oma tööd nullist alustama ja saab eelmise perioodi asjadega edasi minna. Laborid on sisse töötatud ja on ka seadmed. „Nahadiagnostika seadmed ja kehaanalüsaatorid tulid eelmise perioodi lõpus ja me ei ole saanud neid veel katsetadagi,” lisas ta.

Milleks üldse aga ühele linnale kompetentsikeskus? Peale otsese maksutulu, mis on linna eelarvesse laekunud, on Vare sõnul mitmed Läänemaa ja Haapsalu ettevõtted saanud kompetentsikeskuse kaudu uusi tellimusi. „Kaugem eesmärk on, et meie piirkonna ettevõtetes tekiksid uued tooted ja teenused,” lisas ta.

„Ma ei julge öelda, et meie tegevuse tulemusena pannakse nüüd Haapsalus püsti üks tehas, kus hakatakse kõnniroboteid tootma. Võib-olla olen ma liiga pessimistlik, kuid arvan, et seda illusiooni ei maksa endale luua. Pigem tuleb leida endale õige nišš ja tuua kasu väikeste sammude haaval, kus see võimalik on,” leidis ta.

Keskus ise on tegelikult suurem kui EASi toetusega seotud projektid ja üks eesmärke järgmistel aastatel ongi seda poolt suuremaks kasvatada ning toetuste ja projektide osa vähendada. See tähendaks, et tööl hoitaks minimaalset koosseisu, kes suudaks reageerida väljast tulnud tellimustele. Sisult tähendab see, et rahalises mõttes tahab keskus iseseisvuda, kuid täiesti isemajandavaks ei muututa ilmselt kunagi.

Kahele põhisuunale lisanduvad ka keskuse tugivaldkonnad IT ja disain.

TERE eesseisvad tööd

  • Eestis ravimuda sertifitseerimissüsteemi väljatöötamine ja käivitamine. Raskemetallide XRF-meetodi sertifitseerimine.
  • Ravimuda biokeemilised uuringud. Ravimuda kvaliteedi tagamiseks soovituste koostamine.
  • Mudaravi kasutamine tööstressi ennetamises ja ravis.
  • Turba-mudasegude stabiilsuskontroll.
  • Kosmeetiliste toodete analüüs Dermascope’i seadmega.
  • Vigastussuremuse ja vigastuste ennetamise abinõude rahvusvahelise võrdlusuuringu tegemine.
  • Tõenduspõhiste tervisetoodete ja teenuste kontseptsioonide arendus.
  • Uute turba ja ravimuda tootekontseptsioonide arendamine.
  • Farmaatsiaalane tootearendus: nt ravimuda sisaldava jala- ja kätekreemi kontseptsiooni edasiarendamine.
  • Ravimuda ja selle komponentide väärindamine.
  • Disainilabor: abivahendite kontseptsioonide katsetamine ja teostamine, nende materjalide spetsifikatsioonide ja kasutusjuhendite koostamine.
  • IT-rakenduste kontseptsioonide väljatöötamine.
  • Uute metoodikate toimimise efektiivsusuuringute ja sekkumisuuringute tegemine taastusravilaboris:
  • Taastusravi riist- ja tarkvara (v.a seisuvoodi ja ratastooli liikumise tarkvara) uurimine ja arendamine, dünaamilise andmebaasi koostamine.
    • seljaajukahjustusega patsientide iseseisva toimetuleku saavutamiseks, hilistüsistuste vältimiseks, rehabilitatsiooniks ja tööturu aktiivsetele meetmetele suunamiseks;
    • insuldiga ja traumaatilise peaajukahjustusega patsiendi liikumis- ja tegevusvõime parandamiseks;
    • neuroloogilise kahjustusega laste varajase taastus- ja arendusravi tõhustamise uuring innovatiivsete ravimetoodikate kasutuselevõtul;
    • tervisedenduslik uuring koolilastele vanuses 6–18: liikumis- ja tegevusvõime varajaseks diagnostikaks (tööealise elanikkonna kujunemise alustala).

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
IRWQ
IRWQ

Agoonia pikendus

kurb
kurb

et niivõrd suured rahad on saadud aga tulemused kehvakesed, tootearenduses osas- kui anda samad summad otse ettevõtete arendus-disainiosakondadele oleks tulemused ilmselt suuremad. Kaks toodet 5 aastaga valmis saada- pisut vähe? Mudakreemi segamine on internetis vabalt saadaval retseptide alusel ka võimalik, selleks pole samuti meeletut arendustööd vaja. Ehk jääks parem mulje, kui ajaleht avaldaks ka nimekirja, mis siis reaalselt eelmise rahastusperioodiga tehtud sai?

olaf
olaf

Milleks kompetentsi keskust? Meil on eestis jaemüük ja sellel vastav turupõhine majanduspoliitika. Mida odavam, seda parem, sisu pole oluline. Nüüd tahetakse luua teadusasutust, mis peaks looma mulje innovatiivsusest. Aga näe raha ei olnud, nüüd on. Lugedes üritusi, mida soovitakse läbi viia, eeldab see rohkem teadmisi kui on asutuse juhatajal. Aga pole hullu, vanad ajad on tagasi. Kunagi sai NSVL-s tehaseid paberi peal ehitatud ja isegi tööle pandud. Raha eraldasid siis glavkad ja vastavad ministeeriumid. .

jah
jah

keskus peab aitama ettevõtetel uusi tooteid arendada….palju meil üldse siin Läänemaal selliseid ettevõtteid on ? Kas sellel on üldse mõtet ?Pooled asjad on seotud mudaraviga, kas meil muid valdkondi polegi ?Siin on tõesti mõtlemiskoht juhtkonnale.

eelmise täienduseks
eelmise täienduseks

Mõtelda saab siis kui on olemas organ mis seda võimaldab. Haapsalu kolledsisse on koondataud kaader kellel see organ puudub. Muud valdkonnad on meil sama moodi olemas aga puudub infrastruktuur ja struktuurne mõtlemine, mis võimaldaks nende toodete valmistamist ideest kuni kliendini haldaks. Pange tähele seda muda vanni hakkkavad sama moodi hiinlased tegema.

wpDiscuz