Uus parvlaev sõidab tihti pooltühjalt, jättes metsaveokid või bussid kaile ootama, sest laev ei jaksa neid kanda. Foto: Arvo Tarmula
Kuigi kirjade järgi suudab Vormsi uus parvlaev vedada rohkem kaupa kui eelmine saare vahet sõitnud alus, sõidab Ormsö alatasa tühja tekiga, jättes veomasinad kaile ootama.
Läinud nädalal jäi Vormsi parvlaeva päevasest reisist maha ekskursioonibuss. Ormsö tekil oli ruumi küll, aga et laeva kandevõime oli täis, jäi buss maha. Ormsö kapten Ain Pulk ütles, et ta võtnuks pardale veel 10tonnise sõiduki, aga et buss kaalub 12 tonni, tuli ta Rohukülla jätta. Üle-eelmisel nädalal oli sama lugu ühe metsaveomasinaga, mille omanik oli küll väga pahane, aga kapteni sõna vastu tema viha ei saanud.
Väidetavasti võib sel nädalal tulla üks reis, kus tekil sõidab üksinda suur kallur kruusakoormaga. Väiksemate sõiduautode pealevõtuks laeval enam kandevõimet ei jätku.
Et kaks nädalat liinil olnud laevaga on meeskonnal veel vaja harjuda, näitas ka eelmise nädala reis saarele, kui Svibys sildunud alus oli kreenis, mistõttu ei saanud autod laevalt kai rambile korralikult maha sõita.
Vana parvlaev Reet võttis sõidukeid peale kogukaalus 60 tonni, uue parvlaeva Ormsö kandevõime on 128 tonni, tekilaadungi suurus on kuni 90 tonni. Lubatud pardale võetavate sõidukite kogukaal aga oleneb sellest, kui palju on laeval kütust, joogivett ja provianti ning ballastitankides vett. Vormsi vallavanem Tanel Viks ütles, et laev on projekteeritud nii nagu jonnipunn. See tähendab, et laeval on kõrge pealisehitus ja suhteliselt madal süvis. Et laev oleks stabiilne, peab olema last peal. Kui autosid pole, on laeva ballastitankid vett täis.
Kui reisil on vähem sõidukeid, tuleb parvlaeva stabiilsuse tagamiseks ballastitanki pumbata vett. Et Reedal oli süvist rohkem, püsis laev stabiilne ka ballastveeta. Kui Orsmö pardale tuleb suur auto, on vaja vesi jälle välja pumbata. Et aga pumpamine võtab aega kuni pool tundi, ei jõua reiside vahel seda iga kord teha. Nii jäävadki autod maha, kuigi pardal on vabu kohti.
„Laevaehitaja on teinud head tööd, aga projekteerimise lähteülesanne on püstitatud valesti. Pole arvestatud laeva liikumissageduse ega kerg- ja raskeveoste vaheldumisega. Kui masinad tuleks peale kogu aeg ühte moodi, siis poleks probleemi,” nentis Viks.
Viksi sõnul on küsimus pumpamiskiiruses. „See on küsimus laevaehitajale, kas panna jämedam toru. Probleemi ei oleks, kui me suudaksime veoseid prognoosida,” ütles Viks.
Vormsilastele meeldiks, kui laev oleks valmis sadamas ootama, aga Saaremaa Laevakompanii mehitatud alus ei taha sõidugraafikust hiljemaks jääda. „Pardal võib olla inimene, kel on vaja lennukile jõuda, me ei saa ettenähtud sõidugraafikut rikkuda,” põhjendas kapten Ain Pulk.
Viksi sõnul päästaks ka see, kui laev oleks viis meetrit pikem, et aga keegi ei hakka laeva ümber ehitama, on lahendus pigem administratiivne. Viks ütles, et on nõu pidanud Lääne maavalitsuse ja vedaja Saaremaa laevakompanii Väinamere Liinidega. Mis lahendus asjale leitakse, pole esialgu teada.
„Mingeid asju saab kokku leppida, näiteks metsaveoautod koondada ühele kindlale päevale. Turistidele aga ei saa öelda, et ärgu sel päeval tulgu,” ütles Viks.
Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk ütles, et esimesed nädalad liinil peavad katsetades välja selgitama laeva reaalsed võimalused. „Praegu on veel ennatlik järeldusi teha ja täpsemalt kommenteerida,” ütles Rihvk.
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul ei ole probleem suur ja ta soovitas reisijail varuda kannatust.
„Iga uue asja sissetöötamine võtab aega. Rasked veokid saab koondada ühele päevale,” ütles Mäesalu.
Pulk ütles, et laevameeskond kasutab praegu iga vaba hetke, õppimaks tundma uue laeva iseärasusi. Pulk ütles, et kõrgest pealisehitusest ja madalast süvisest hoolimata talub parvlaev väga hästi tugevat tuult. Murekoht on aga laeva kandevõime.
Veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna vanemspetsialist Katriin Pelle ütles, et ametit ei ole probleemist teavitatud. Pelle sõnul on laev päris võimas, sellega tuleb lihtsalt õppida majandama.
Ormsö maksis 9,3 miljonit eurot, selle tellis veeteede amet laevaehitusettevõttelt Baltic Workboats AS. Ehitaja andis ametile laeva üle mai keskel.
Vana ja uus parvlaev
Parvlaev Reet
Ehitusaasta 1971
150 reisijat
20 sõiduautot (sh üks veoauto) kogukaalus 60 tonni
Süvis 3,09 m
Pikkus 33,7 m
Laius 9,4 m
Parvlaev Ormsö
Ehitusaasta 2015
200 reisijat
22 sõiduautot (sh kaks veoautot) kogukaalus 90 tonni, võimalik lisada platvorm veel kümne sõiduauto tarbeks
Süvis 2,7 m
Pikkus 45 m
Laius 12 m
Laeva kandevöime,süvise,arvestamata madalikke Rohuküla-Sviby liinil,mida on2/3teekonnast,laeva suur tuuletakistus,reisijate ohutus läänekaarte tuultest
tulenevalt+körge lainetus Rohuküla aparelli all!!!!KES SELLE LAEVA SIIS EHITAS JA KELLELE???Kas tulevad samasugused ohvriterohked tragöödiad nagu Lähi
s-Idas??
Kommijad üks targem kui teine. Tänapäeval ehitatud parvlaev on kõrgtehnoloogiline insnertehniline alus, mille juhtimine toimub arvutite ja täiturmehanismide kaudu. Kuna alles Nasva laevatehase kai äärest liinile tulnud parvlaev on unikaalne igas mõttes ja laeva meeskonnal sellise uue laeva navigeerimise kogemus puudub. Meeskond õpib alles laeva juhtimissüsteeme ja käitumist erinevates oludes tundma ning omandab esimesi kogemusi kuidas erineva tekilasti paigutuse, samuti laeva tankide sobiva täituvusega laeva kiiresti tasakaalu viia. Meeskonnad vajab uue laevaga kokkuharjumiseks aega ja kõige parem ongi seda teha igapäevase liiniveo käigus. Reisiparvlaev on projekteeritud parimate spetsialistide poolt ja saaremaa laevaehitajad BWB-st on teinud suurepärast tööd, selles saab iga… Loe rohkem »
Lihtsalt üks mõte. Kui laeva pump ei jõua sadamas piisavalt ballastivett pumbata, võiks kumbagi sadamasse üles seada eraldiseisva lisapumba, mida laevaga ühendada.
Juba valmis alust enam ümber ei ehita aga põhimõtteliselt oleks ehk midagi taolist võimalik.
Olles mitmendat põlve saareelanik ,ei saa ma aru mandri-inimestest,kes on
harjunud sõitma Piritalt-kesklinna!!!!Ela siis mandril!Meri teeb alati omad korrektiivid ja selle vastu eisa isegi suure rahakoti-vägeva vöimuisaga-ega ähvardustega!!!!!
Valdur.
aga miks vana käiku ei jäetud, saaks ju sellega mahajääjaid vedada
„Laevaehitaja on teinud head tööd, aga projekteerimise lähteülesanne on püstitatud valesti. Pole arvestatud laeva liikumissageduse ega kerg- ja raskeveoste vaheldumisega. Kui masinad tuleks peale kogu aeg ühte moodi, siis poleks probleemi,” nentis Viks.- Aga paneks siis ehk selle lähteülessande koostajad seina äärde? Muidu ametnikud jälle jagavad omavahel preemiaid ja keegi ei vastuta. Ja loomulikult saab ka turistile öelda,ega turist pole mitte nagu püha lehm Indias, et ära sellel päeval tule, katki pole midagi. Aga mis saab siis kui nt. 48t betooniauto ostab seadusliku pileti ja siis mingi ametnik arvab et tema turismireis on Vormsile märksa olulisem kui koorem betooni?? Mina… Loe rohkem »
Kui sa turistid maha jätad, siis ei kannata mitte ametnik, vaid vormsilased, kes turismiteenust pakuvad.
Maga kaineks.
Loen seda lugu ja tunub, et midagi kohe kuidagi ei klapi: (Väidetavasti võib sel nädalal tulla üks reis, kus tekil sõidab üksinda suur kallur kruusakoormaga. Väiksemate sõiduautode pealevõtuks laeval enam kandevõimet ei jätku), mis ime masin see küll on, et kaalub 90t? Reiside vahe on ca 25 min ja kui ballastitanki pumpamise aeg on kuni pool tundi, siis milles küsimus härrased ja suured masinad bronnitakse varem ära, ehk siis tegelikult on info olemas, et kes kui palju kaalub…see küsimus lahendada seisab pigem tahtmise kui tehnika taga. Säästu pakkumise juures ei saagi tahta, et operaator leidlik olema peaks, seda ju hind… Loe rohkem »
Tsiteerin: Pulk ütles, et laevameeskond kasutab praegu iga vaba hetke, õppimaks tundma uue laeva iseärasusi. — öösel magades on kõige rohkem neid vabasid hetkesid. seega on see kõige parem aeg laeva iseärasuste õppimiseks. Puuduseks vaid see, et laev ei sõida kogu öö…
See on praeguste kirjanike viga/koolitus/soov et sisu ei klapi pealkirjaga.
Kulla Kaie Ilves, pealkiri ei lähe ju artikli sisuga kokku.