Rannaküla elanike vesi on kõige kallim Eestis

Nõva valla Rannaküla elanikud on saanud endale uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, kuid 15. maist peavad elanikud maksma vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri eest 5,36 eurot koos käibemaksuga.

Seni ei olnud Rannaküla elanikel mingisugust veesüsteemi. Maksti vaid veepumba elektrikulu eest. Keskmiselt tuli maksta kuus eurot kuus ja kord aastas 6,50 eurot maamaksu. Tuleva nädala reedest kehtima hakkava hinna järgi müüakse vett 1,95 €/m³, kanalisatsiooniteenuse hind hakkab olema 2,52 €/m³. Sellele lisandub käibemaks.

Nõva vallas veeteenust pakkuva Nõva Kilgi juhatuse liikme Taivo Kausi sõnul ei hallanud sealset veeteenust varem keegi – elanikud käisid ise talviti puurkaevuhoonet kütmas, et torud ära ei külmuks, ja veesüsteemi vaatepilt oli kole.

„Sõna otseses mõttes soojustasid torusid põrandavaipadega,” ütles Kaus.

Nüüd on kogu süsteem uus, elanikud saavad puhast joogivett. Reovesi kogutakse kokku, puhastatakse ja suunatakse Keibu lahte. Varem juhiti puhastamata reovesi samuti mere poole, kust see kas imbus pinnasesse või voolas merre.  

Nõukogude ajal oli Rannakülas reoveepuhastus, mis hüljati 13 aastat tagasi. Toona kirjutas Lääne Elu, et Rannaküla elanikud keelduvad maksmast 38 kr/m³ varasema 25 kr/m³ asemel. Aastate eest kruvis hinna üles veneaegne puhastusseade, mis töötas mitmekordse alavõimsusega. 1. juulist 2002 ei soovinud toonane veefirma AS Marimetsa Rannaküla elanikele teenust pakkuda, sest need ei olnud veebruarist oma vee eest maksnud.

Et praegune hind on kõrge, tõdes ka Kaus, kuid ta nimetas seda paratamatuseks.

 „See on paratamatu väikestes asulates, kui sinna investeeringuid teha,” ütles ta.

Nõva vallavanema Deiw Rahumäe sõnul läheks hind odavamaks, kui rohkem inimesi liituks veevärgiga. Seetõttu on hind näiteks suvel väiksem, sest siis on rohkem inimesi ja tarvitatakse rohkem vett.

Kausi sõnul on praegu tegemist piirhinnaga, suvine suurem tarbimine katab talvise väiksema tarbimise kulu. Et seni ei ole suvist tarbimist mõõdetud, sest varem polnud külas veemõõdikuid, ei osanud ta selle suurusjärku öelda. Kui on aga näha, et suvel on tarbimine poole suurem, alaneb ka hind.

„See on väikese valla saatus. Kui tahad elada Nõva vallas ja saada head, tänapäevast teenust, siis inimeste hulk on nii väike, et teenuse hind on lihtsalt kõrgem,” ütles Rahumägi.

Ta arutles võimalike dotatsioonide üle, kuid jäi võlgu vastuse, kelle või mille arvel neid teha või kas teenus peaks olema kehvem.

„Jõuame sinnamaani, kas väikesed vallad on üldse võimelised vallafunktsiooni täitma,” ütles Rahumägi.

Vee hinnas on kuus komponenti: tegevuskulude katmine, investeeringud veesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; keskkonnanõuete, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ning ühisveevärgi arendamine.

Rannaküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine läks maksma 102 000 eurot, millest 32 000 oli valla omaosalus, ülejäänu rahastas keskkonnainvesteeringute keskus. Omaosaluse katteks võttis vald Nordea pangast seitsmeks aastaks laenu.

Nõva vallas on vee- ja kanalisatsioonisüsteemid peale Rannaküla rekonstrueeritud ka Nõva külas ja praegu käib sama töö Varikul.

• Mullu müüs Eesti kalleimat vett Tõrva Veejõud OÜ, joogivee ja kanalisatsiooni kuupmeetri eest tuli maksta koos käibemaksuga 4,34 eurot.

• Odavaimat veeteenust pakkus Tallinna lähiümbruses Esmar Vesi OÜ. Tema tarbijad pidid kuupmeetri vee kasutamise eest maksma 1,59 eurot.

• Haapsalu Veevärgi kliendid peavad teenuse eest maksma 2,616 eurot. Hind varieerub Lääne-Nigula vallas, kus see jääb piirkonnast olenevalt 2,549 ja 2,915 euro vahele. Matsalu Veevärgi klientidel on vee ja kanalisatsiooni hind 3,036 eurot.

Allikas: Eesti vee-ettevõtete liit

Rannaküla elanike veepumpla vanasti. Foto: Erakogu

Rannaküla uus veepumpla. Foto: Erakogu