Kühmnokk-luigel käib praegu pesapaiga valimine ja pesa ehitamine. Pojad kooruvad mai lõpus või juuni algul. Foto: Arvo Tarmula
Lumevaene talv ja soe märtsi algus meelitasid mitmeid rändlinde Eestisse tavapärasest märksa varem, suurem saabumine on veel ees.
Praeguseks on Eestisse jõudnud näiteks sookurg, mitmed haneliigid ja värvulised ning alati varased saabujad kiivitaja ja põldlõoke.
Osa saabunuid on läbirändajad, kes lendavad edasi pesitsuspaikadesse Loode-Venemaal ja Skandinaavias, näiteks raba- ja suurlaukhaned ning laululuiged. Nädala algul tuli Viljandimaalt teateid valge-toonekurgede ja linavästrike saabumise kohta.
"Esimesed maakuulajad on kohal, mõne päeva jooksul on nad ka Lääne-Eestis," ütles ornitoloog Tarvo Valker.
Valge-toonekure ja linavästriku jaoks on märtsi lõpp tavapärane saabumisaeg. Valkeri sõnul torkas tänavu võrreldes külmade lumerohkete talvedega eriti hästi silma kontrasti kadumine Lääne-Eesti saarte ja Kesk- ning Ida-Eesti vahel.
"Kui tavaliselt on vahe 10 päeva, siis nüüd vallutasid rändlinnud kogu Eesti suhteliselt lühikese ajaga," ütles Valker. Tõeliselt liigirohke periood algab mõne nädala pärast, aprilli keskpaigas.
Valkeri sõnul alustasid nii mitmedki paigalinnud tänavu pesitsemist varem kui tavaliselt. "Näiteks ühel kodukakul lennuvõimestus pesakond juba märtsi keskpaigas – see tähendab, et munad on pesas olnud jaanuari keskpaigast ehk kaks kuud tavapärasest varem," rääkis Valker.
Looduskalender.ee lehel saab juba seitsmendat aastat jälgida kodukakkude Klaara ja Klausi pesaelu Matsalus. Esimene muna oli Klaaral pesas 4. märtsil, kurnas on viis muna. Kühmnokk-luigel käib praegu pesapaiga valimine ja pesa ehitamine, haudumine algab aprilli lõpu poole. Pojad kooruvad mai lõpus või juuni algul.
