Kohalikud elanikud pelgavad Piirsallu rajatava sõjaväebaasi tekitatavat müra ja piiranguid

Kohalikud elanikud sooviksid, et Piirsalu endise raketibaasi alale rajatava õppebaasi lasketiiru ohuala kaitsevall oleks kõrgem, et kuulid ei satuks looduskaunisse Mustjärve rappa.

Kaitseministeeriumi plaani järgi saab Piirsalu endisest raketibaasist kaitseväe ja kaitseliidu õppebaas. Edaspidi võivad Piirsallu tulla ka kaitseväe varustuse laod. Sõjaväeõppuste paigana on ala kasutatud juba 1961. aastast. Õppebaasi detailplaneeringu koostaja Sweko Projekt ASi esindaja Mati Puusepp ütles, et 670 ha alal suuri muudatusi ei planeerita. Ka lasketiiru ohuala ei suurene, kuid tähistatakse looduses püsivalt, et see oleks inimestele hästi nähtav. Praegu ohualal püsitähistust ei ole.

Lasketiiru kasutuskoormuseks jääb 100 päeva aastas, nagu on olnud ka seni.

Rabas käimine tuleb planeerida

Eile detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul muretsesid kohalikud elanikud, et lasketiiru kasutamise ajal võivad kuulid sattuda Natura 2000 võrgustikku kuuluva ja loodusliku puhkekohana kasutatava Mustjärve raba peale. Raba jääb lasketiiru kokku üle 3 kilomeetri pikkusesse ohualasse. Kuulide sattumist raba peale peaks takistama 5–6 meetri kõrgune renoveeritav kaitsevall. Sellise kõrgusega vall aga püüab kinni vaid tulekoonuse, mitte rikošetid.
„Kui kaitsevall oleks kõrgem, kas see lühendaks ohuala, nii et see ei ulatuks Mustjärve rabani?” küsis avalikul arutelul Lääne maleva pealiku abi Neeme Suur.

Kaitseministeeriumi hinnangul lühendaks kõrgem vall ohuala ehk kilomeetri võrra, kuid see ulatuks ikkagi Mustjärve raba peale. Kõrgem vall kitsendaks ka lasketiiru kasutusvõimalusi. Kokkuvõttes läheks see kallimaks, mis tähendaks muu hulgas, et lasketiiru kasutataks tihedamini kui sada päeva aastas.

Kaitseministeerium näeb lahendust selles, et inimesed jätaksid oma rabakülastuse ajale, mil laskmist ei ole, sest laskegraafik on kuu aega ette teada.

Metsatöödes tuleb kokku leppida

Et ohuala ulatub ka eramaadele, küsis maaomanike esindaja Aivar Onemar, kuidas on maaomanikul üldse võimalik oma metsa pääseda. Metsise püsielupaiga tõttu ei tohi maaomanik oma metsas nagunii kuude kaupa liikuda. Nüüd lisandub veel sada päeva, mil on lasketiirus õppused ega tohi ohualal viibida.

Kaitseministeerium pakkus sel juhul kokkulepet: kui metsaomanik teavitab kuus kuud ette, millal ta soovib metsatöid teha, siis selleks ajaks õppust ei planeerita.

Kohalikke elanikke teeb murelikuks ka müra. Piirsalu külaseltsi juhi Lea Laia sõnul klirisevad baasi lähemais majapidamistes aknad. Kui see juhtub igal nädalavahetusel, ei saa üldse rahu.

Lähim küla Piirsalu jääb baasist 1,3 km kaugusele, lähemad majapidamised on lähemal kui kilomeeter.
Et nädalavahetustel peavad õppusi peamiselt kaitseliitlased, vastas Lääne maleva pealik Mehis Born, et igal nädalavahetusel kaitseliitlased õppusi ei pea.

Kaitseministeeriumi esindajad lubasid kõik kohalike ettepanekud arvesse võtta ja küsimustele ka kirjalikult vastata.

Piirsalu vana raketibaas

Mullu detsembris alanud nõukogudeaegsete hoonete lammutus on lõppenud.

Planeeritav 670 ha suurune ala on jagatud kolmeks: lasketiir, väljaõppeala ja linnak, kuhu võivad tulla kaitseväe laod ja labor, sh 80 m kõrgune raadiomast.

Üldse võib linnakusse tulla 60 uut või renoveeritud hoonet.

Millal linnaku ehitus algab, pole teada. Samuti pole teada, mida hakatakse linnakus ladustama.
 

Fotod: Arvo Tarmula