Lihula kultuurimajas peetud 13. Läänemaa kooliteatrite festivalil osales 11 truppi. Juhendajate suutlikkus koos lastega huvitavalt mõelda ja materjalile loominguliselt läheneda näitab Läänemaa kooliteatrite elujõudu.
Festivalipäeva avas Haapsalu Viigi kooli draamaring. Nad on juba mitmed aastad järjepanu pakkunud ereda mõtte– ja ideelaenguga etendusi. juhendajad on aga suhtunud kollektiivi ka väga pedagoogiliselt, püüdes lavastustes kaasata võimalikult palju õpilasi. Sedapuhku lõi kaasa 42 last.
Lavastaja Ülle Ehala juhtimisel etendati pärimusteatri laadset „Lood merest tõusnud maast ja haavasalust sündinud linnast.” Etendus mõjus stiilselt, lavastuse mõte oli selge. Näha sai Haapsalu naise rahvariietust, kõlas kandlemuusika.
Loo järgi oli kunagi praeguse Haapsalu linna kohal haavasalu, kus pesitses trobikond sarvikuid. Osatäitjaist püüdis pilku Marjana Bubnovskaja oma lavalise sarmi ja orgaanikaga. Kiitust väärivad ka Anni Anete Altmets, Kristel Udula ja Sandra Tann.
Paraku ei oska truppi konkreetselt ühtegi vanusegruppi määrata, osalevad ju nii väikesed kui ka suured õpilased. Aga see polegi kõige tähtsam. Peamine on loodud huvitav etendus.
Parimad lavastused
Gümnaasiumid
LÜGi lavakunstikursus „Väljamaale”
Algklassid
Haapsalu muusikakooli teatriklassi 1. kursus „Reisid Gulliveriga”
Mõlemad pääsevad üle–Eestilistele festivalidele: gümnaasiumid 11.–13. aprillini Harjumaal Viimsis, algklassid 9.–10. maini Võrumaal Mõnistes.
Parimad näitlejad
- Merili Kisant, LÜG
- Kristo Allikas, LÜG
- Birgitta Vare, noorte huvikeskus
- Linda Naudi, Haapsalu põhikool
- Mattias Muld, Haapsalu muusikakool
Parimad kõrvalosad
- Marjana Bubnovskaja, Viigi kool
- Kätlin Ermel Kõmsi algkool
- Annabel Alemaa Haapsalu muusikakool
Žürii
- Kristiina Oomer, Krista Kumberg, Aivo Paljasmaa
Osalejad
Gümnaasiumid
- Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursus. „Väljamaale”.
Ühistöö, lavastajad Mairi Grossfeldt, Annika Niibus, Karel Rahu.
Lühike ja lööv. Selge mõte, mis mõjub üsna kurvalt. Kas me tõesti oleme väljamaale tööle ja elama kippudes nii lühinägelikud, nagu trupp meile sarkastilisest kõverpeeglist vaadata pakub?
- Noarootsi gümnaasiumi näitetrupp Fynvänner „Grimmo”.
Autor ja lavastaja Mattias H. Nugin
17aastase autori sümpaatne ettevõtmine. Koos kolme neiuga otsib ta vastust küsimusele „Mis on teater?”.
Kas sõna, mõte või emotsioon. Saint–Exupéry „Väikeses printsis” oleva printsi ja roosi kaudu jõutakse tõeni, et kõik eespool arvatu on tähtis, aga võib–olla on teater eelkõige loo jutustamine. Mõte, et ärge unustage oma roosi, mis võib närbuda, oli selgelt esile toodud. Vastuseid otsiv lavalugu.
- Haapsalu muusikakooli teatriklassi 4. kursus „Maagilise KUI mäng”.
Lavastaja Kati Kivitar.
Grupitöö. Seitse kui–situatsiooni. Reaalse elu äraspidine, 180ŗ keeratud peegelpilt. Mõjusaim ja selgeim oli „Kui ebakainus oleks kohustus.” Imponeeris noorte inimeste ergas närv meie elu valupunktide suhtes. Huvitav töö.
Lõpetuseks „Kui näitlejad oleks hoopis teatripublik,” kus näitlejad istuvad eeslaval ja jõllitavad tuimalt publikut. Kas see oli publiku peegelpilt?
- Läänemaa ühisgümnaasiumi draamaring Või Midagi Sellist „Väljaspool aega”.
Karel Rahu loodud etendus, põhines Transilvaania legendil „Krim Rosū”, Jerome Bixby „The Man From Farth” ja Star Trek episoodil „Reguiem for Methuselah”.
Lavastus tekitas žüriis kõige enam arutelu. Sisutihe, mõtterikas (isegi liialt, sest publik ei jõua kohe kõike hoomata).
Peategelane John (Siim Jürise) väidab, et ta on 14 000–aastane, käivitab laval mõtteakrobaatika. Kas võimatu on võimalik või ei. Autor ja trupp on suure potentsiaali ning tekitab huvi nende töid veelgi näha. Näitlejapreemiad Merili Kisantile ja Kristo Allikale.
Algklassid
- Kõmsi algkooli näitetrupp. Kaari Sillamaa muusikal „Saabastega kass”, 1. ja 2. pilt.
Lavastaja Pille Saatmäe.
Väikese maakooli väikesed lapsed teevad muusikali! Juba see on väärtus omaette. Laulavad ja mängivad täitsa tragilt. Kostüümid on head, eeskujuks mõnele teisele kostüümietendust tegevale trupile. Tedrekana on nauditav Kätlin Ermeli kehastuses. Kass on ka täitsa näitlejaverega. Teda mängis Kulla Saatmäe.
- Haapsalu noorte huvikeskuse loovus– ja draamaring Mäng. „Lobiseja vanaeit”.
Lully Gustavsoni näidend Vene muinasjutu ainetel. Lavastaja Anne Andrejev.
Naksakad pisikesed teatritegijad. Lavastaja on soosinud nende fantaasialendu. Birgitta Vare ja Liisa Lehtla vanataadi ja eide paar oli särtsakas.
- Haapsalu muusikakooli teatriklassi 2. kursus. „Südamete lugu”.
Eesti rahvajuttude ainetel lavastanud Marina Sillaste.
Hell ja õrn lugu hingeheadusest. Nõudlik materjal väikestele teatritegijatele. Kindlasti rikastas see lugu tegijaid endid.
Näitlejatest selles loos tublimad Mattias Muld ja Mai Britt Meriloo.
- Haapsalu põhikooli algklasside näitering. „Printsessilood”.
Ühistöö juhendaja Marika Matvei.
Väikeste tüdrukute printsessiihalus oli väga huvitavalt välja pakutud. Arvatavasti mõistavad naised seda meestest paremini. Kõik neli tüdrukut olid laval eri karakteriga, säravalt mõjus Linda Naudi.
- Ridala põhikooli algklasside näitering. „Lugu väikesest Mettest”.
Taani muinasjutu järgi lavale seadnud Raul Tammet.
Samuti lugu printsessiihalusest, aga jäi ilmetumaks. Ridala lapsed osalesid festivalil esimest korda ja häbelikkus oli tuntav. Kardeti suurel laval esineda. Julgena mõjus jutustaja Ronja Veski. Trupile ja juhendajale sooviks indu edasi püüda, küll siis viljad tulevad.
- Haapsalu muusikakooli teatriklassi 1. kursus. „Reisid Gulliveriga”.
J. Swifti ja H. Männi loomingu ainetel lavastanud Marina Sillaste.
Nii väikesed ja suure sisemise leegiga näitlejahakatised. Juhendaja on nendega sisuka tööd teinud. Nende mängulust nakatas ka publikut. Kõik olid tublid, näitlejapreemia anti Annabel Alemaale.
Kommentaarid
- Kristiina Oomer, žürii esimees
Läänemaa kooliteatrid kuuluvad tasemelt Eesti tugevamate hulka. Eriti rõõmustas algklasside truppide tase. Parima valimisel oli žüriil tükk mõtlemist.
Kõige innukamalt harrastatakse kooliteatrit Saaremaal, väga jõuliselt ilmutavad ennast ka Rakvere ja Jõgeva noored. Läänemaa parimad on nendega võrreldavad.
Läänemaa juhendajad oskavad lastega koos põnevaid materjale leida. Neid peaks rohkem tunnustama ja innustama.
- Krista Kumberg, žürii liige
Suurt rõõmu tegi, et nii palju pisikesi näitlejaid on sirgumas. Algklasside trupid sisendasid lootust.
Mulle mõjus väga, et Karel Rahu ei kartnud puhast sõnateatrit teha. Ei mingit vigurdamist, tegelased laval lihtsalt räägivad. Ka see sisendas lootust.
„Väljamaale” mõjus terava sotsiaalse sõnumina. Noortele väljamaale ihalejaile pandi nagu peegel nina ette.
- Mairi Grossfeldt, juhendaja
Läänemaa ühisgümnaasiumis on kuus õppesuunda, üks neist humanitaarsuund. Üks aine on lavakunst.
„Väljamaale” sündis kiiresti, aga tulemus, et meid võitjaks tunnistati, hämmastas meid kõiki. Hiljem järele mõeldes sain aru, et see kõik on lavakunsti, õppe toime. Noored arenevad kiiresti. Lihulas esinenud trupi liikmetest pooled olid esimest korda elus publiku ees.
