Silt: võõrkeeled
1
Juhtkiri: kiusatus rehepappi teha
Haridus- ja teadusministeeriumi nõue hakata koolides sügisest õpetama kahte B-võõrkeelt võib kaasa tuua uue väikekoolide sulgemislaine.
Iseenesest pole nõudes midagi halba. 3. klassis hakkavad lapsed õppima oma esimest ehk A-võõrkeelt ja 6. klassis teist ehk B-võõrkeelt. Kahe B-võõrkeele nõue tähendab, et laps peab saama valida, mis keelt ta õppima hakkab. Valikuvabadus, rohkem keeli – selles ei ole kindlasti midagi halba.
Ministeeriumi nõue tekitab Läänemaal keelte Paabeli
[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"]
Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption]
Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa.
1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene.
Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“
Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption]
Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa.
1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene.
Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“ 
