6.1 C
Haapsalu
Neljapäev, 12. märts 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Villy Lopman

Silt: Villy Lopman

Advokaadid Haapsalu näitel: õigusvastane omanike kius ehituskeeluvööndis?

[caption id="attachment_467222" align="alignnone" width="1920"] Advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk[/caption] Maatükk mere ääres koos kehtiva detailplaneeringuga on paljude uue kodu otsijate ja maaomanike unistus. Detailplaneeringu olemasolu tähendab nii tavateadmise kui ka õigusliku loogika järgi, et üllatuste aeg on läbi ning ehitusõigus on haldusakti kindlusega olemas. Haapsalu linnas aset leidnud viimased arengud näitavad aga vastupidist. Vaatamata kehtivale detailplaneeringule ei pruugi omanikud ehitusluba saada. Tekkinud olukorda analüüsivad ja selgitavad advokaadibüroo RASK advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk. Linna ja Keskkonnaameti vaated lahknevad Haapsalu linn kehtestas 2024. aasta sügisel uue üldplaneeringu, mille tulemusel jäid osa varem kehtestatud detailplaneeringutest ehituskeeluvööndisse. See tähendab, et mitmed detailplaneeringud näevad ette ehitamist aladel, mis uue üldplaneeringu kohaselt kuuluv

Villy Lopman ja Elvi Tuisk: gümnaasiumide sulgemise õiguslik vaade

[caption id="attachment_420545" align="alignnone" width="1920"] RASKi advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk[/caption] Koolide sulgemine on vaidlusi tekitav teema, mis puudutab paljusid. Seepärast tuleb selliste otsuste vastuvõtmisel kaaluda objektiivselt ja põhjalikult nende mõju, kaasates seejuures otsusest puudutatud isikuid. Varasem kohtupraktika näitab, et selliste otsuste tegemisel on korduvalt tehtud palju vigu, mis tõid kaasa otsuste õigusvastasuse. Eestis käib hoogne haridusvõrgu optimeerimine. Täpsemalt on riik alustanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega gümnaasiumide sulgemise üle. Mõte on kohandada haridusvõrku vastavaks demograafilistele muutustele ja tagada ressursside optimaalsem kasutus. Sellised otsused pole kunagi isoleeritud mõjuga – need puudutavad laste ja nende perekondade tulevikku, väiksemate piirkondade jätkusuutlikkust, regionaalpoliitikat ja riiki tervikuna. Seega peab iga gümnaasiumi sulgemise või mittesulgemise otsus olema hästi tehtud. Teiste sõnadega peab otsustamisele eelnema põhjalik ehk õiguspärane menetlus.

Metsküla ja Virtsu taotlevad uuesti õiguskaitset

[caption id="attachment_399621" align="alignnone" width="2000"] Tänavu aasta kooliks valitud Metskülale andis võidukarika üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Urmas Lauri[/caption] Metsküla ja Virtsu lastevanemad pöördusid taas halduskohtusse taotlusega määrata koolile uuesti õiguskaitse, mille ringkonnakohus tühistas. Metsküla soovib kohtumenetlusse kaasata ka haridus- ja teadusministeeriumi.

Villy Lopman: omavalitsuse rahalised raskused ei pea alati viima maakooli sulgemiseni

[caption id="attachment_393453" align="alignnone" width="2000"] Villy Lopman, advokaadibüroo RASK vandeadvokaat[/caption] Maakoolide jaoks on kevad ärev aeg, sest rahapuuduses vaevlevad omavalitsused seisavad silmitsi vajadusega otsustada, mida ja kuidas korraldada ümber senises koolivõrgus. Kõige valusamad on sammud, mille tulemusel jääb mõne kooli uks jäädavalt suletuks. Riigikohtu selgitustele tuginedes ei peaks omavalitsuse rahanappus aga sugugi tähendama vältimatult koolivõrgu kallale minemist.