Avakülg Tags üks õun päevas

Silt: üks õun päevas

Põldmari, kaunis pinnakate Läänemaal

[caption id="attachment_338868" align="alignnone" width="683"] Põldmarja-kohupiimakook purukattega. Foto Daire Kaup.[/caption] Lapsepõlvest meenuvad põldudel asuvad kivihunnikud, mille peal sai turnitud ning põldmarju söödud. Minu lapsepõlve suvekodu asus Jalukses, Lääne-Nigula vallas, kus vennaga ringi uidates unustasime endid tihti põldmarjade keskele. Mälestustes on mõnusalt magus-hapukas maitse, tumepunaseks värvunud sõrmed ja suu.

Daire Kaup: kas on päriselt võimalik end õnnelikuks süüa?

[caption id="attachment_336462" align="alignnone" width="1667"] Grillitud puuviljad. Daire Kaup[/caption] Puu- ja köögiviljade söömist on propageeritud aastakümneid kui tervisliku toitumise alustalasid. Aga miks? Peamiselt ikka seetõttu, et see aitab vähendada haigestumist eri südameveresoonkonna tõbedesse. Kuna hea tervis lisab inimese ellu portsu õnne, võib tõenäoliselt olla seos ka tervisliku toitumise ja õnne vahel, kuid ametlikult seda kinnitatud veel ei ole. Viimastel aastatel on uuritud seoseid ülekaalulisuse ja vaimse seisundi vahel, kuid toitumise ja õnne vahelist seost seni väga vaadeldud pole. Enamik inimesi on mures oma õnne pärast, seda nagu napiks, osade meelest ei taha õnn üldse nende õuele tulla ning seega otsitakse erinevaid võimalusi oma õnne suurendamiseks. Valdavat osa õnne määravaid tegureid ei suuda me ise kontrollida – nt keskkond, kuhu sünnime, maailm, milles elame, õhk, mida

Daire Kaup: hetk Itaalia köögis – tiramisu

Itaalia veinipidu Haapsalus on selleks korraks läbi. Vähem kui aasta on jäänud järgmise peoni, kus nautida hõrkude söökide ja aromaatsete veinidega pikitudVahemere-pärast festivali. Me kõik nautisime seda sündmust suuremal või vähemal määral, hing ihkas juba ammu toast välja, tänavale, lõbusate inimeste sekka. Itaalia on tuntud oma kunsti ja ajaloo, aga kaimelise toidukultuuri poolest. Haapsalu kohvikute ja restoranide menüüdes

Kala kõlab hästi: Haapsalu lahe haugimarja hõrgutis

Kala on üks ütlemata väärtuslik toiduaine. Eesti kalaliidu sõnul teeb kala meid lausa ilusaks – kasutatakse ju kalas leiduvat oomega-3-rasvhapet ilutööstuses kosmeetikatoodete valmistamisel. Oomega-3-rasvhapped aitavad kaitsta nahka päikese ja muude kahjustuste eest, samuti on kalasööjate nahk siledam, elastsem ja kaitstud kahjulike välismõjurite eest. Toiteväärtuselt on kalaliha võrreldav loomalihaga, samas ületab kala toitainete omastatavuse poolest kõiki lihaliike. Kalaliha sisaldab väga suurel hulgal valke, olenevalt liigist 13–23%. Lisaks leidub kalas vitamiine, nt A, D, B1, E ja B2, ning mineraalaineid: fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, seleeni jt. Euroopa Liidu liikmesriikides süüakse kala u 24 kg inimese kohta aastas, kõige suuremad kalasõbrad on Islandil ja Portugalis, kus süüakse vastavalt 92 kg ja 57 kg kala inimese kohta aastas. Eesti hoiab aga kala tarbimises madalat joont. Värske uuringu andmetel on eestlaste kalaisu kahan

Daire Kaup: naerata ja ta naeratab vastu!

Kevad saab hoo sisse lubadusega olla parem kui kunagi varem: rohkem liikuda, tervislikumalt süüa, olla rõõmsam ja viibida palju värskes õhus. Vähemasti mõni neist ilusatest fraasidest mahub loodetavasti ka sinu lubaduste hulka. Kuidas aga motiveerida end rohkem liikuma, kui treeningusaalid on suletud ning sõpradega üheskoos treenimine keelatud? Eesti toitumis- ja liikumissoovituste järgi peaksime end vähemasti 150 minutit nädalas ehk u 20 minutit päevas keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega regulaarselt liigutama. Keskmine intensiivsus tähendab seda, et selg saab higiseks ja keeruline on rääkida. Siia alla võib liigitada kerge rattasõidu, rulluisutamise, kepikõnni, sörkimise, aiatööd. Kas teadsid, et üheks parimaks motivaatoriks end liikuma saada võib olla naeratus? Oled sa kunagi kogenud tunnet,

Daire Kaup: päikesepaiste D-vitamiin

Üha jõulisemalt pressib peale kevad, õhus on tunda kargust, samas mõnusat värskust. Lõpuks ometi on päike meid üles leidnud! Kui lasta päikesekiirtel puudutada nägu ja käsi, võimaldab se aktiveerida meie nahas kolesterooli vormi, mis aitab muuta selle D-vitamiiniks. Eks päikese toodetav D-vitamiini kogus sõltu paljudest teguritest nagu näiteks aastaajast, laiuskraadist, nahapinna suurusest ja vanusest. Mida vanemaks me jääme, seda väiksemaks D-vitamiieni tootmine looduslikul viisil muutub. Toidust saame D-vitamiini peamiselt loomsetest toitudest, mõnevõrra leidub seda ka mõnes seeneliigis. D-vitamiini puudus võib põhjustada lastel rahhiiti, täiskasvanutel soodustada luude pehmenemist ja nende hõrenemist.