Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_358775" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale. Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas  Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.

[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"] Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda. „Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud. Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.

[caption id="attachment_358472" align="alignnone" width="2000"] Posti tänav peaks valmima juunis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeva hommikul alustasid YIT Eesti ASi töömehed pärast talvist tehnoloogilist pausi Posti tänava remondiga. Kõigepealt hakkasid töömehed eemaldama talveks pandud teekatet ning seejärel on Posti tänava objektijuhi Riho Tahkeri sõnul plaanis aluskihi ettevalmistustööd, et hakata kive paigaldama. Posti tänava jaoks mõeldud tänavakivid saabusid ehitajale kogu talve jooksul Ukrainast. „Viis rekatäit jäi tulemata, enne tuli sõda peale,” ütles Tahker. Viis tulemata jäänud sõidukivide koormat on aga väike osa kogu Posti tänavale mõeldud kividest. Kokku paigaldatakse Posti tänavale 250 koormatäit kive.

[caption id="attachment_358432" align="alignnone" width="2000"] Kiievist sõjapakku pääsenud Alicia ja Andrei inglise keele tunnis. Esimene nädal Haapsalu algkoolis on peaaegu selja taga. Foto Urmas Lauri[/caption] Iga hommik toob Läänemaa koolidesse üha uusi Ukraina sõja jalust pääsenud lapsi, kes tulevad koos õdede-vendade ja sõpradega, et meil haridusteed jätkata. Reede hommikul käis Haapsalu algkoolis inglise keele tund. Tund nagu tund ikka, ainult selle vahega, et õpetaja Erko Grents suhtles lastega paberilehtede abil, kus olid kirjas ingliskeelsed laused ukrainakeelsete vastetega. Ukraina keelt Grents ei mõista, vene keelt oskab natuke – tšut-tšut, nagu ütles 11aastane Alica. Kiievist koos vanaema ja noorema õe ning vennaga põgenenud 11aastane Alica on südi tüdruk, asjalik ja tõsine nagu täiskasvanu. 24. veebruarist rääkides tüdruku hääl muutub. Alica kirjeldab, kuidas 24. veebruari hommikul kell viis tuli kiiruga pakkida hädapärased asjad ja minna varjendisse. Kiievit pommitati. „See oli väga hirmus,” ütles Alica. Sama kare on Alica hääl ka siis, kui ta räägib Ukrainast. „Muidugi me igatseme Ukraina järele,” ütles ta. „Aga see pole nii hull, kui sul on vend ja õde.”

[caption id="attachment_270262" align="alignnone" width="1024"] Veteranide kogunemine 2019. aasta 9. mail. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavõimud ei ole arutanud kaubamaja juures asuva punamonumendi eemaldamist. Monumendi juurde kogunevad 9. mail Haapsalu veteranide komitee liikmed. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul tuleb 9. mail kogunemise korraldamiseks esitada linnavalitsusele avaliku ürituse taotlus, pärast mida arutab linn, kas lubavad üritust või mitte. Praegu ühtegi avaldust linnavalitsusele esitatud ei ole.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina-Vene rahukõneluste tegelikust sisust on vähe teada ja nii keerleb selle kohal tavaline sõjaudu. Teisest küljest on see mõistetav, sest rahukõnelusi ei saa pidada kasvõi Facebookis või Twitteris, kus igaüks õpetab, missugune on just kõige õigem lahendus. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viidanud, et Ukraina võib loobuda oma NATO pürgimusest ja olla neutraalne. Kuid ka see plaan ei ole vastuoludeta – Ukraina NATO liikmesuse püüe on kirjas Ukraina põhiseaduses ja nii ongi Zelenskõi öelnud, et rahutingimused pannakse referendumile (ilmselt seega ka Ukraina NATO liikmesus). Referendumit aga ei saa mõistetavalt enne teha, kui riigist on lahkunud Vene väed. Teisipäevane Financial Times kirjutas viitega Ukraina allikatele, et Venemaa ei kavatsevat enam Ukrainat denatsifitseerida ja et Ukrainal võiks olla ELi perspektiiv ning julgeolekugarantiid mitmelt riigilt. Viimased tunduvad väga kehva plaaniga, arvestades 1994. aasta Budapesti memorandumit, kus vastutasuks Ukraina tuumarelvast loobumise eest garanteerisid riigi julgeoleku ning territoriaalse terviklikkuse Venemaa, USA ja Ühendkuningriik.

[caption id="attachment_157419" align="alignnone" width="713"] Töötukassa. Foto Arvo Tarmula[/caption] Teisipäevase seisuga oli töötukassa Läänemaa osakonnas end töötuna arvele võtnud 30 ukrainlast. „Täna on töötuna registreeritud 30 ukrainlast ja on teada, et sel nädalal lisandub veel 48 inimest, kellel on aeg kalendris juba broneeritud,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison teisipäeval Lääne Elule.