Silt: sõda ukrainas
Haapsalu lapsed tegid sadu Ukraina rahvuslilli
[caption id="attachment_361116" align="alignnone" width="705"]
Haapsalu Viigi kooli õpilased meisterdasid 45 päevalille. Foto: Ene Normak[/caption]
Laupäeval müüvad lapsed kl 11–15 Haapsalu kaubamaja ja kultuurikeskuse ees ise meisterdatud päevalilli, Ukraina rahvuslilli, tulu läheb Haapsalus elavate sõjapõgenike heaks.
Hinda päevalilledel ei ole, iga ostja annetab jõukohase summa ja saab selle eest õiguse asetada mustkollane lill Haapsalu kultuurikeskuse ette haljasalale. Kui lill ostetakse kaubamaja eest ja ise jalutada ei taha, viivad lapsed selle kultuurikeskuse ette ise. Kuu aja jooksul valminud üle 300 päevalillest moodustub sinna lilleväli.
Haapsalu Viigi kooli õpilased meisterdasid 45 päevalille. Foto: Ene Normak[/caption]
Laupäeval müüvad lapsed kl 11–15 Haapsalu kaubamaja ja kultuurikeskuse ees ise meisterdatud päevalilli, Ukraina rahvuslilli, tulu läheb Haapsalus elavate sõjapõgenike heaks.
Hinda päevalilledel ei ole, iga ostja annetab jõukohase summa ja saab selle eest õiguse asetada mustkollane lill Haapsalu kultuurikeskuse ette haljasalale. Kui lill ostetakse kaubamaja eest ja ise jalutada ei taha, viivad lapsed selle kultuurikeskuse ette ise. Kuu aja jooksul valminud üle 300 päevalillest moodustub sinna lilleväli. 
8
Põgenikud leiavad tasapisi kodu ja töö
[caption id="attachment_360818" align="alignnone" width="874"]
Ukraina põgenik Kirill Tšerkašenko aitas Haapsalu sotsiaalmajas tegevusjuhendajal Krista Mai Kaljustel savi pressida, kuni tädi talle annetuste hulgast kevadriideid otsis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kiievist sõjapakku pääsenud Anžela Tšerkašenko, kes on viimase kuu veetnud Haapsalus, liigub eluga edasi.
Ajutisest peatuspaigast Kongo hotellis kolib Tšerkašenko üürikorterisse Tartus, töökoht on juba ootamas. Ta ütles, et Haapsalus on väga armas, inimesed abivalmid ja ta ei osanud lootagi, et kõik nii hästi läheb. Tööst Tartus tehases ei oska Tšerkašenko veel midagi arvata, see on seal elavate tuttavate soovitatud.
Ukraina põgenik Kirill Tšerkašenko aitas Haapsalu sotsiaalmajas tegevusjuhendajal Krista Mai Kaljustel savi pressida, kuni tädi talle annetuste hulgast kevadriideid otsis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kiievist sõjapakku pääsenud Anžela Tšerkašenko, kes on viimase kuu veetnud Haapsalus, liigub eluga edasi.
Ajutisest peatuspaigast Kongo hotellis kolib Tšerkašenko üürikorterisse Tartus, töökoht on juba ootamas. Ta ütles, et Haapsalus on väga armas, inimesed abivalmid ja ta ei osanud lootagi, et kõik nii hästi läheb. Tööst Tartus tehases ei oska Tšerkašenko veel midagi arvata, see on seal elavate tuttavate soovitatud. 
Haapsalu saatis Umani kolmanda abisaadetise
[gallery ids="360317,360319,360321,360323,360325"]
Fotod Tõnu Parbus
Reede hommikul kell 6 läks Haapsalust Ukraina sõpruslinna Umani poole teele kolmas abisaadetis, mis täna ukrainlastele üle antakse.
Sel korral viivad haapsallased Umanile Haapsalu Rotary klubi ostetud väikebussi koos järelkäruga ning koormas on Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul mitmesugused toiduained (pudrud, lihakonservid, purgisupid, makaronid, kiirnuudlid jne), lisaks hügieenisidemed, mikrolaineahjud, pliidid, mitmesugused tööriistad. „Täpselt nende soove arvestades," ütles Parbus.
Ukraina muusikud annavad Haapsalus kontserdi
[caption id="attachment_360089" align="alignnone" width="2000"]
Ukraina muusikud. Foto: Eesti Kontsert[/caption]
Teisipäeval kuuleb Haapsalu kultuurikeskuses kammerorkestrit Kiievi Solistid, mis on Ukraina kultuuri saadikuna kaks kuud Euroopas kontserte andnud.
Kiievi Solistid on Ukraina juhtiv kammerorkester, kelle kontserdireis Itaalias algas selle aasta 23. veebruaril, päev enne sõda. Sestsaadik on orkester reisinud justkui kodutuna mööda Euroopat, esitades muusika kaudu oma kodumaa lugu.
Peale Itaalia-tuuri on Kiievi Solistid Euroopa muusikainstitutsioonide eestvõttel ja abiga andnud kontserte Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Leedus ja Lätis. Laupäeval jõuavad nad Eestisse, kus on kavas viis kontserti.
Ukraina muusikud. Foto: Eesti Kontsert[/caption]
Teisipäeval kuuleb Haapsalu kultuurikeskuses kammerorkestrit Kiievi Solistid, mis on Ukraina kultuuri saadikuna kaks kuud Euroopas kontserte andnud.
Kiievi Solistid on Ukraina juhtiv kammerorkester, kelle kontserdireis Itaalias algas selle aasta 23. veebruaril, päev enne sõda. Sestsaadik on orkester reisinud justkui kodutuna mööda Euroopat, esitades muusika kaudu oma kodumaa lugu.
Peale Itaalia-tuuri on Kiievi Solistid Euroopa muusikainstitutsioonide eestvõttel ja abiga andnud kontserte Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Leedus ja Lätis. Laupäeval jõuavad nad Eestisse, kus on kavas viis kontserti. 
Hotellides peatuvad põgenikud saavad kontaktisikud
[caption id="attachment_357177" align="alignnone" width="2000"]
Hotellides peatuvad põgenikud saavad senisest rohkem abi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sotsiaalkindlustusamet otsis Pärnu-, Haapsalu- ja Saaremaa majutuskohtadesse sõjapõgenike kontaktisikuid.
Sotsiaalkindlustusameti majutusmeeskonna juhi Kristel Vallsalu sõnul ei ole sõjapõgenike majutuskohtades praegu püsivat kontaktisikut, kes ukrainlastele pidevalt infot jagaks ja aitaks neil ühiskonda paremini integreeruda.
Hotellides peatuvad põgenikud saavad senisest rohkem abi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sotsiaalkindlustusamet otsis Pärnu-, Haapsalu- ja Saaremaa majutuskohtadesse sõjapõgenike kontaktisikuid.
Sotsiaalkindlustusameti majutusmeeskonna juhi Kristel Vallsalu sõnul ei ole sõjapõgenike majutuskohtades praegu püsivat kontaktisikut, kes ukrainlastele pidevalt infot jagaks ja aitaks neil ühiskonda paremini integreeruda. 
Hannes Rumm: mida on Putin saavutanud 55 päevaga?
[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"]
Hannes Rumm[/caption]
Vladimir Putini 55 päeva kestnud Ukraina sõja seni ainus võit on kindel kontroll oma kodanike üle.
Kui uskuda avaliku arvamuse küsitlusi, siis toetab Venemaa kodanike enamus sõjaga kaasnenud majandusraskustest ja Vene sõdurite surmadest hoolimata Venemaa presidenti. Aga isegi kui avalike arvamuse küsitlusi mitte uskuda, on Putin suutnud venelased nii ära hirmutada, et nad ei julge ühismeedias iitsatada, rääkimata tänavatele tulemisest.
Aga see on ka ainus Putini võit, see-eest kaotusi on tal palju ning need on suured. Pärast edukat Krimmi annekteerimist 2014 ning Luganski ja Donetski oblastite hõivamist loodi Vene Föderatsiooni sõjaväele rahvusvaheliselt väga hea maine. Lisaks Ukraina küljest suure tüki kahmamisele parandas sõjaväe mainet jutt võimekatest väejuhtidest ja tohututest summadest sõjamasina moderniseerimiseks.
Hannes Rumm[/caption]
Vladimir Putini 55 päeva kestnud Ukraina sõja seni ainus võit on kindel kontroll oma kodanike üle.
Kui uskuda avaliku arvamuse küsitlusi, siis toetab Venemaa kodanike enamus sõjaga kaasnenud majandusraskustest ja Vene sõdurite surmadest hoolimata Venemaa presidenti. Aga isegi kui avalike arvamuse küsitlusi mitte uskuda, on Putin suutnud venelased nii ära hirmutada, et nad ei julge ühismeedias iitsatada, rääkimata tänavatele tulemisest.
Aga see on ka ainus Putini võit, see-eest kaotusi on tal palju ning need on suured. Pärast edukat Krimmi annekteerimist 2014 ning Luganski ja Donetski oblastite hõivamist loodi Vene Föderatsiooni sõjaväele rahvusvaheliselt väga hea maine. Lisaks Ukraina küljest suure tüki kahmamisele parandas sõjaväe mainet jutt võimekatest väejuhtidest ja tohututest summadest sõjamasina moderniseerimiseks. 
Rannarootsi muuseum ootab varjevõrkude punujaid
[caption id="attachment_358775" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale.
Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.
Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale.
Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.
Ukraina sõda kergitas väetise hinna neljakordseks
[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"] Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda.
„Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud.
Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.
Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda.
„Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud.
Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.