Silt: Tõnu Mertsina
1
Tõnu Mertsina: Eesti majanduse kohta on jätkuvalt raske kiidusõnu leida
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"]
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto erakogu[/caption]
Kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta. Kahjuks ei ole ka esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta palju head rääkida.
Majanduslangus ei näita taandumise märke
Aastases võrdluses 2,4% ja kvartali võrdluses 0,5% majanduslangus taandumise märke ei näidanud. Sarnane langus on kestnud juba aasta. Kvartali võrdluses mõõdetuna on majanduslangus kestnud juba vähemalt üheksa kvartalit. Nii on Eesti majanduse maht kukkunud 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipuga võrreldes juba 6%, mis on viinud selle 2020. aasta teise poolaasta ehk enam kui kolme aasta tagusele tasemele. Kuna hõive ei ole SKT langusele piisavalt reageerinud, siis on SKT hõivatu kohta (tööjõu tootlikkus) langenud isegi 2018. aasta ehk kuue aasta tagusele tasemele.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto erakogu[/caption]
Kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta. Kahjuks ei ole ka esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta palju head rääkida.
Majanduslangus ei näita taandumise märke
Aastases võrdluses 2,4% ja kvartali võrdluses 0,5% majanduslangus taandumise märke ei näidanud. Sarnane langus on kestnud juba aasta. Kvartali võrdluses mõõdetuna on majanduslangus kestnud juba vähemalt üheksa kvartalit. Nii on Eesti majanduse maht kukkunud 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipuga võrreldes juba 6%, mis on viinud selle 2020. aasta teise poolaasta ehk enam kui kolme aasta tagusele tasemele. Kuna hõive ei ole SKT langusele piisavalt reageerinud, siis on SKT hõivatu kohta (tööjõu tootlikkus) langenud isegi 2018. aasta ehk kuue aasta tagusele tasemele. 
Tõnu Mertsina: majapidamiste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina[/caption]
Aprillis inflatsioon aastases võrdluses (3,3 protsenti) küll aeglustus, kuid selle taga oli paljuski aastatagune baasefekt. Nimelt lõppesid möödunud aasta aprillis energiahüvitised, mis tõstis tollal hinnataset ja millega võrreldes tuli nüüd aeglasem hinnakasv. Kuises võrdluses oli inflatsioon aga kiire, ulatudes 1,1 protsendini. Ülemöödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad kasvanud nüüdseks veel ligi 7 protsenti. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, on aga hinnad kasvanud ligi 39 protsenti.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina[/caption]
Aprillis inflatsioon aastases võrdluses (3,3 protsenti) küll aeglustus, kuid selle taga oli paljuski aastatagune baasefekt. Nimelt lõppesid möödunud aasta aprillis energiahüvitised, mis tõstis tollal hinnataset ja millega võrreldes tuli nüüd aeglasem hinnakasv. Kuises võrdluses oli inflatsioon aga kiire, ulatudes 1,1 protsendini. Ülemöödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad kasvanud nüüdseks veel ligi 7 protsenti. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, on aga hinnad kasvanud ligi 39 protsenti.