Silt: Tõnu Mertsina

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina[/caption]

 Oktoobris kaupade eksport Eestist küll suurenes 5%, kuid seda kasvu vedas tugev reekspordi kasv ning Eesti päritolu kaupade eksport vähenes hoopis 3%. Tegemist oli sel aastal juba neljanda languskuuga. Samas oli oktoobrikuise vähenemise taga paljuski möödunud aasta kõrge võrdlusbaas. Tänavu 10 kuuga on kaupade eksport Eestist suurenenud ligi 7%, Eesti päritolu kaupade eksport aga 3%.

Enim mõjutas oktoobrikuist Eesti päritolu kaupade ekspordi langust teravilja ja mobiilsidese

[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist. Erakogu[/caption] Eesti majandus näitas kolmandas kvartalis küll aeglast kasvu (0,9 protsenti) – mis vastas ka meie ootustele –, kuid selle taga oli peamiselt valitsemissektori ja maksude (eriti käibemaksu) laekumise mõju. Erasektori lisandväärtus tervikuna kahjuks ei kasvanud, kuid tegevusalade järgi on pilt väga erinev. Enim toetasid majanduskasvu töötlev tööstus, energiatootmine ja kinnisvaraarendus, samas kui suurim pidur oli lisandväärtuse langus hulgi- ja jaekaubanduses ning transpordisektoris. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas on välisnõudlus tasapisi kosumas. Nii jätkus kolmandas kvartalis kaupade ekspordi mõõdukas neljaprotsendine kasv, mis lükkas tagant ka töötlevat tööstust. Teenuste eksport tegi aga kaheksaprotsendise tõusu, millest suuremat kasvu nägime kolm aastat tagasi. Kuigi kaupade ja teenuste eksport kokku kasvas kuus protsenti, tuli umbes sama tempoga järele ka im

[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption] Statistikaameti avaldatud kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kiirhinnang vastas meie ootustele: Eesti majandus kasvas juulist septembrini aastases võrdluses 0,9 protsenti ja kvartali võrdluses 0,2 protsenti (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Kuigi esialgset

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina[/caption] Teatavasti on USA dollar maailmas peamine reservvaluuta. Eri riikide välisvaluuta reservides oli selle osakaal eelmisel aastal ligi 57%, samas kui suuruselt teise valuuta ehk euro osakaal oli 20%. Seega paistab dollaril olevat kõigutamatu juhtpositsioon. Kuigi dollari osakaal maailmas reservvaluutana on viimase 25 aastaga vähenenud, on selles nomineeritud võlakirjade osakaal tublisti suurenenud. Üle poole rahvusvahelistest maksetest tehakse dollaris (kui jätta välja euroala-sisesed maksed) ja samuti toimub dollaris veidi üle poole maailmakaubandusest. Võrdluseks – Eesti piiriülestes tehingutes domineerib euro ja USA dollari osakaal oli eelmisel aastal vaid 2%. USA dollar on olnud maailmas juhtiv valuuta juba möödunud sajandi 20-ndatest aastatest ning Donald Trump ja tema valitsuse rahandusminister on lubanud dollari juhtpositsiooni maailma reservvaluutana hoida. Miks USA dollar on suurim reservvaluuta maailmas? Dollari domineerimise taga on USA majanduslik ja geopoliitiline jõud. Ameerika kapitaliturud on suured, maailmale avatud ja likviidsed, mis teevad välisinvestoritele USA võla ostmise võrdlemisi

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist. Foto erakogu[/caption] Jaekaubanduse müügimahu langus taandub tasapisi. Aastases võrdluses vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht protsendi võrra, kuises võrdluses jäi see aga eelmise kuu tasemele (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi). Möödunud aasta esimene pool oli jaekaubanduses küll veel nõrgem, kuid aasta teisel poolel selle maht kuises võrdluses keskmiselt juba kasvas. Novembris mõjutas jaekaubandusettevõtete müügimahtu kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide müügimahu langus, samas kui suurim positiivne mõju tuli interneti teel tehtud müügimahtude kasvust.