Silt: Tõnu Mertsina

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption] Augustis vähenes Eesti kaupade eksport aastases võrdluses protsendi võrra, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade väljaveo suurim langus jäi möödunud aasta kolmandase kvartalisse ning on nüüd kiiresti taandumas.

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption] Augustis jätkus jaekaubandusettevõtete müügimahtude langus. Nii augustis kui ka aasta esimese kaheksa kuu kokkuvõttes vähenesid need aastases võrdluses 4 protsenti. Jaekaubanduse müügimahud on vähenenud juba teist aastat järjest ning on kukkunud nelja aasta tagusele tasemele. Samuti pole sel aastal suurenenud mootorsõidukimaksu jõustumise eel oodatud autode müüki. Kui eelmisel aastal oli Eesti jaekaubanduse langus Euroopa Liidus suurim, siis selle aasta esimese seitsme kuuga oleme languse poolest teisel kohal.

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption] Juulis vähenes jaekaubanduseettevõtete müügimaht küll veel 2%, kuid langus on tasapisi taandumas. Kõige enam vedasid jaekaubandust langusesse müügimahtude kahanemine supermarketites, majatarvete ja ehitusmaterjalide kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müükase näiteks sporditarbeid, arvuteid, raamatuid, mänguasju jms. Apteekide ja mootorkütuse jaemüügiga tegelevate kaupluste müügimahu kasvust tuli aga  jaekaubandusele positiivne mõju.

[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption] Juunis vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5 protsenti. Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud. Nii on jaemüük kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5 protsenti. Kui 2021. aasta teisest poolest kuni 2023. aasta esimese pooleni tõusis jaekaubanduse müügimaht tublisti üle pikaajalise trendi, siis alates eelmise aasta keskpaigast on see sellest trendist üha allapoole liikunud. Euroopa Liidu (EL)  riikide võrdluses on selle aasta esimese viie kuuga vähenenud Eesti jaekaubanduse müügimaht enim (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete järgi). Meie langusele üsna lähedal on ka Belgia ja Läti, samas kui Leedu ligi neljaprotsendiline kasv kuulub EL tugevamate hulka.

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina[/caption] Eesti jaekaubanduse müügimahu sügavaim langus jäi küll juba eelmise aasta kevadesse, kuid mais aastases võrdluses 4% ja kuises võrdluses 1% vähenemine näitasid, et languse taandumine on pidurdunud. Ehk siis, jaekaubanduse müügimahud ei ole näidanud veel kasvule pöördumist. Nii on jaekaubanduse müügimahtude langus veninud juba vähemalt 21 kuuni. Selle aasta esimese viie kuuga on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud aastases võrdluses 4%.

[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption] Aasta enne ülemaailmset pandeemiat, mis andis turismisektorile ränga löögi, oli Eurostati andmetel Eestis otsene turismi osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest 4,8 protsenti. See oli veidi üle Euroopa Liidu keskmise (4,5) ning sama suur nagu Lätis, kuid kõrgem kui Leedus (2,9 protsenti). Kõvasti väiksem oli see aga Euroopa lõunapoolsetest riikidest. Näiteks Horvaatias oli turismi osakaal kogulisandväärtusest 11,3, Portugalis 8,1 ning Hispaanias ja Itaalias 6–7 protsendi piires. Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKTs) oli turismisektori osatähtsus enne pandeemiat 5,4 protsenti, mis oli tollal 20 tegevusala hulgas võrreldav suuruselt seitsmendaga.

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto erakogu[/caption] Kogu Eesti ühiskond – nii inimesed, ettevõtted kui ka riik – on ilmselt juba väsinud negatiivsetest kommentaaridest majanduse kohta. Kahjuks ei ole ka esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta palju head rääkida. Majanduslangus ei näita taandumise märke Aastases võrdluses 2,4% ja kvartali võrdluses 0,5% majanduslangus taandumise märke ei näidanud. Sarnane langus on kestnud juba aasta. Kvartali võrdluses mõõdetuna on majanduslangus kestnud juba vähemalt üheksa kvartalit. Nii on Eesti majanduse maht kukkunud 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipuga võrreldes juba 6%, mis on viinud selle 2020. aasta teise poolaasta ehk enam kui kolme aasta tagusele tasemele. Kuna hõive ei ole SKT langusele piisavalt reageerinud, siis on SKT hõivatu kohta (tööjõu tootlikkus) langenud isegi 2018. aasta ehk kuue aasta tagusele tasemele.

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina[/caption] Aprillis inflatsioon aastases võrdluses (3,3 protsenti) küll aeglustus, kuid selle taga oli paljuski aastatagune baasefekt. Nimelt lõppesid möödunud aasta aprillis energiahüvitised, mis tõstis tollal hinnataset ja millega võrreldes tuli nüüd aeglasem hinnakasv. Kuises võrdluses oli inflatsioon aga kiire, ulatudes 1,1 protsendini. Ülemöödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad kasvanud nüüdseks veel ligi 7 protsenti. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, on aga  hinnad kasvanud ligi 39 protsenti.