Silt: Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina: Trump mängib dollari rolliga maailmas
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"]
Tõnu Mertsina[/caption]
Teatavasti on USA dollar maailmas peamine reservvaluuta. Eri riikide välisvaluuta reservides oli selle osakaal eelmisel aastal ligi 57%, samas kui suuruselt teise valuuta ehk euro osakaal oli 20%. Seega paistab dollaril olevat kõigutamatu juhtpositsioon. Kuigi dollari osakaal maailmas reservvaluutana on viimase 25 aastaga vähenenud, on selles nomineeritud võlakirjade osakaal tublisti suurenenud.
Üle poole rahvusvahelistest maksetest tehakse dollaris (kui jätta välja euroala-sisesed maksed) ja samuti toimub dollaris veidi üle poole maailmakaubandusest. Võrdluseks – Eesti piiriülestes tehingutes domineerib euro ja USA dollari osakaal oli eelmisel aastal vaid 2%. USA dollar on olnud maailmas juhtiv valuuta juba möödunud sajandi 20-ndatest aastatest ning Donald Trump ja tema valitsuse rahandusminister on lubanud dollari juhtpositsiooni maailma reservvaluutana hoida.
Miks USA dollar on suurim reservvaluuta maailmas?
Dollari domineerimise taga on USA majanduslik ja geopoliitiline jõud. Ameerika kapitaliturud on suured, maailmale avatud ja likviidsed, mis teevad välisinvestoritele USA võla ostmise võrdlemisi
Tõnu Mertsina[/caption]
Teatavasti on USA dollar maailmas peamine reservvaluuta. Eri riikide välisvaluuta reservides oli selle osakaal eelmisel aastal ligi 57%, samas kui suuruselt teise valuuta ehk euro osakaal oli 20%. Seega paistab dollaril olevat kõigutamatu juhtpositsioon. Kuigi dollari osakaal maailmas reservvaluutana on viimase 25 aastaga vähenenud, on selles nomineeritud võlakirjade osakaal tublisti suurenenud.
Üle poole rahvusvahelistest maksetest tehakse dollaris (kui jätta välja euroala-sisesed maksed) ja samuti toimub dollaris veidi üle poole maailmakaubandusest. Võrdluseks – Eesti piiriülestes tehingutes domineerib euro ja USA dollari osakaal oli eelmisel aastal vaid 2%. USA dollar on olnud maailmas juhtiv valuuta juba möödunud sajandi 20-ndatest aastatest ning Donald Trump ja tema valitsuse rahandusminister on lubanud dollari juhtpositsiooni maailma reservvaluutana hoida.
Miks USA dollar on suurim reservvaluuta maailmas?
Dollari domineerimise taga on USA majanduslik ja geopoliitiline jõud. Ameerika kapitaliturud on suured, maailmale avatud ja likviidsed, mis teevad välisinvestoritele USA võla ostmise võrdlemisi
1
Tõnu Mertsina: Jaekaubanduse langus taandub
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist. Foto erakogu[/caption]
Jaekaubanduse müügimahu langus taandub tasapisi. Aastases võrdluses vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht protsendi võrra, kuises võrdluses jäi see aga eelmise kuu tasemele (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi). Möödunud aasta esimene pool oli jaekaubanduses küll veel nõrgem, kuid aasta teisel poolel selle maht kuises võrdluses keskmiselt juba kasvas.
Novembris mõjutas jaekaubandusettevõtete müügimahtu kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide müügimahu langus, samas kui suurim positiivne mõju tuli interneti teel tehtud müügimahtude kasvust.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist. Foto erakogu[/caption]
Jaekaubanduse müügimahu langus taandub tasapisi. Aastases võrdluses vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht protsendi võrra, kuises võrdluses jäi see aga eelmise kuu tasemele (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi). Möödunud aasta esimene pool oli jaekaubanduses küll veel nõrgem, kuid aasta teisel poolel selle maht kuises võrdluses keskmiselt juba kasvas.
Novembris mõjutas jaekaubandusettevõtete müügimahtu kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide müügimahu langus, samas kui suurim positiivne mõju tuli interneti teel tehtud müügimahtude kasvust.
Tõnu Mertsina: Eesti majandus paraneb tasapisi
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Sewdbank[/caption]
Kolmandal kvartalil jätkus Eesti majanduslanguse aeglustumine. Aastases võrdluses 0,7 protsenti vähenemine ja kvartali võrdluses 0,1 protsenti kasv (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) vastasid meie ootustele.
Kvartali võrdluses kasv kolmandas kvartalis kinnitab, et Eesti majandus peaks olema pika majanduslanguse selja taha jätnud. Kuna nii teise kui ka kolmanda kvartali muutused olid piisavalt napid (teises kvartalis oli sisemajandus kogutoodangu (SKT) kasv kvartalivõrdluses marginaalne), võivad need kuu lõpus avaldatavas täpsustatud kvartaliarvestuses muutuda ja anda teistsuguse vaate Ee
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Sewdbank[/caption]
Kolmandal kvartalil jätkus Eesti majanduslanguse aeglustumine. Aastases võrdluses 0,7 protsenti vähenemine ja kvartali võrdluses 0,1 protsenti kasv (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) vastasid meie ootustele.
Kvartali võrdluses kasv kolmandas kvartalis kinnitab, et Eesti majandus peaks olema pika majanduslanguse selja taha jätnud. Kuna nii teise kui ka kolmanda kvartali muutused olid piisavalt napid (teises kvartalis oli sisemajandus kogutoodangu (SKT) kasv kvartalivõrdluses marginaalne), võivad need kuu lõpus avaldatavas täpsustatud kvartaliarvestuses muutuda ja anda teistsuguse vaate EeTõnu Mertsina: ekspordilangus taandub
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Augustis vähenes Eesti kaupade eksport aastases võrdluses protsendi võrra, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade väljaveo suurim langus jäi möödunud aasta kolmandase kvartalisse ning on nüüd kiiresti taandumas.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Augustis vähenes Eesti kaupade eksport aastases võrdluses protsendi võrra, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade väljaveo suurim langus jäi möödunud aasta kolmandase kvartalisse ning on nüüd kiiresti taandumas.
Tõnu Mertsina: ebakindlus vähendab tarbimist
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Augustis jätkus jaekaubandusettevõtete müügimahtude langus. Nii augustis kui ka aasta esimese kaheksa kuu kokkuvõttes vähenesid need aastases võrdluses 4 protsenti. Jaekaubanduse müügimahud on vähenenud juba teist aastat järjest ning on kukkunud nelja aasta tagusele tasemele. Samuti pole sel aastal suurenenud mootorsõidukimaksu jõustumise eel oodatud autode müüki. Kui eelmisel aastal oli Eesti jaekaubanduse langus Euroopa Liidus suurim, siis selle aasta esimese seitsme kuuga oleme languse poolest teisel kohal.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Augustis jätkus jaekaubandusettevõtete müügimahtude langus. Nii augustis kui ka aasta esimese kaheksa kuu kokkuvõttes vähenesid need aastases võrdluses 4 protsenti. Jaekaubanduse müügimahud on vähenenud juba teist aastat järjest ning on kukkunud nelja aasta tagusele tasemele. Samuti pole sel aastal suurenenud mootorsõidukimaksu jõustumise eel oodatud autode müüki. Kui eelmisel aastal oli Eesti jaekaubanduse langus Euroopa Liidus suurim, siis selle aasta esimese seitsme kuuga oleme languse poolest teisel kohal. Tõnu Mertsina: jaekaubanduse langus taandub, kuid maksutõusudvähendavad pikema väljavaate positiivsust
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Juulis vähenes jaekaubanduseettevõtete müügimaht küll veel 2%, kuid langus on tasapisi taandumas. Kõige enam vedasid jaekaubandust langusesse müügimahtude kahanemine supermarketites, majatarvete ja ehitusmaterjalide kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müükase näiteks sporditarbeid, arvuteid, raamatuid, mänguasju jms. Apteekide ja mootorkütuse jaemüügiga tegelevate kaupluste müügimahu kasvust tuli aga jaekaubandusele positiivne mõju.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto Swedbank[/caption]
Juulis vähenes jaekaubanduseettevõtete müügimaht küll veel 2%, kuid langus on tasapisi taandumas. Kõige enam vedasid jaekaubandust langusesse müügimahtude kahanemine supermarketites, majatarvete ja ehitusmaterjalide kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müükase näiteks sporditarbeid, arvuteid, raamatuid, mänguasju jms. Apteekide ja mootorkütuse jaemüügiga tegelevate kaupluste müügimahu kasvust tuli aga jaekaubandusele positiivne mõju. Tõnu Mertsina: jaemüük ei näita veel langusest taastumist
[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"]
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption]
Juunis vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5 protsenti. Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud. Nii on jaemüük kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5 protsenti. Kui 2021. aasta teisest poolest kuni 2023. aasta esimese pooleni tõusis jaekaubanduse müügimaht tublisti üle pikaajalise trendi, siis alates eelmise aasta keskpaigast on see sellest trendist üha allapoole liikunud.
Euroopa Liidu (EL) riikide võrdluses on selle aasta esimese viie kuuga vähenenud Eesti jaekaubanduse müügimaht enim (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete järgi). Meie langusele üsna lähedal on ka Belgia ja Läti, samas kui Leedu ligi neljaprotsendiline kasv kuulub EL tugevamate hulka.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption]
Juunis vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5 protsenti. Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud. Nii on jaemüük kahanenud selle aasta esimesel poolel juba 3,5 protsenti. Kui 2021. aasta teisest poolest kuni 2023. aasta esimese pooleni tõusis jaekaubanduse müügimaht tublisti üle pikaajalise trendi, siis alates eelmise aasta keskpaigast on see sellest trendist üha allapoole liikunud.
Euroopa Liidu (EL) riikide võrdluses on selle aasta esimese viie kuuga vähenenud Eesti jaekaubanduse müügimaht enim (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete järgi). Meie langusele üsna lähedal on ka Belgia ja Läti, samas kui Leedu ligi neljaprotsendiline kasv kuulub EL tugevamate hulka.
Tõnu Mertsina: majapidamiste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise kasvu
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina[/caption]
Eesti jaekaubanduse müügimahu sügavaim langus jäi küll juba eelmise aasta kevadesse, kuid mais aastases võrdluses 4% ja kuises võrdluses 1% vähenemine näitasid, et languse taandumine on pidurdunud. Ehk siis, jaekaubanduse müügimahud ei ole näidanud veel kasvule pöördumist. Nii on jaekaubanduse müügimahtude langus veninud juba vähemalt 21 kuuni. Selle aasta esimese viie kuuga on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud aastases võrdluses 4%.
Tõnu Mertsina[/caption]
Eesti jaekaubanduse müügimahu sügavaim langus jäi küll juba eelmise aasta kevadesse, kuid mais aastases võrdluses 4% ja kuises võrdluses 1% vähenemine näitasid, et languse taandumine on pidurdunud. Ehk siis, jaekaubanduse müügimahud ei ole näidanud veel kasvule pöördumist. Nii on jaekaubanduse müügimahtude langus veninud juba vähemalt 21 kuuni. Selle aasta esimese viie kuuga on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud aastases võrdluses 4%. Tõnu Mertsina: turismil on mitmekülgne mõju Eesti majandusele
[caption id="attachment_90703" align="alignnone" width="900"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption]
Aasta enne ülemaailmset pandeemiat, mis andis turismisektorile ränga löögi, oli Eurostati andmetel Eestis otsene turismi osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest 4,8 protsenti.
See oli veidi üle Euroopa Liidu keskmise (4,5) ning sama suur nagu Lätis, kuid kõrgem kui Leedus (2,9 protsenti). Kõvasti väiksem oli see aga Euroopa lõunapoolsetest riikidest. Näiteks Horvaatias oli turismi osakaal kogulisandväärtusest 11,3, Portugalis 8,1 ning Hispaanias ja Itaalias 6–7 protsendi piires.
Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKTs) oli turismisektori osatähtsus enne pandeemiat 5,4 protsenti, mis oli tollal 20 tegevusala hulgas võrreldav suuruselt seitsmendaga.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption]
Aasta enne ülemaailmset pandeemiat, mis andis turismisektorile ränga löögi, oli Eurostati andmetel Eestis otsene turismi osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest 4,8 protsenti.
See oli veidi üle Euroopa Liidu keskmise (4,5) ning sama suur nagu Lätis, kuid kõrgem kui Leedus (2,9 protsenti). Kõvasti väiksem oli see aga Euroopa lõunapoolsetest riikidest. Näiteks Horvaatias oli turismi osakaal kogulisandväärtusest 11,3, Portugalis 8,1 ning Hispaanias ja Itaalias 6–7 protsendi piires.
Eesti sisemajanduse kogutoodangus (SKTs) oli turismisektori osatähtsus enne pandeemiat 5,4 protsenti, mis oli tollal 20 tegevusala hulgas võrreldav suuruselt seitsmendaga.