Silt: Solveig Edasi
Lääne-Nigula ostab koolidele puutetundlikud tahvlid
[caption id="attachment_419327" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald ostab Risti, Oru ja Palivere koolidele kümme puutetundlikku tahvlit.
Risti kool saab kolm, Oru kool viis ja Palivere kool kaks tahvlit. „Said need koolid, kes tahtsid,” ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi.
Koolitahvlid lähevad maksma 18 000 eurot.
Ära on tellitud ka katsekomplektid, mida kasutatakse füüsika- ja keemiatundides, näiteks valgusõpetuse, soojus- ja elektriõpetuse ja mehaanikakomplektid. Katsekomplekte saavad kõik koolid.
Edasi märkis, et tahvlid ja katsekomplektid on osa mitmeaastasest maakondlikust projektist: atraktiivse piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna (PEEK) meetmest saadud toetusega ostetakse koolidesse õppevahende
Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vald ostab Risti, Oru ja Palivere koolidele kümme puutetundlikku tahvlit.
Risti kool saab kolm, Oru kool viis ja Palivere kool kaks tahvlit. „Said need koolid, kes tahtsid,” ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi.
Koolitahvlid lähevad maksma 18 000 eurot.
Ära on tellitud ka katsekomplektid, mida kasutatakse füüsika- ja keemiatundides, näiteks valgusõpetuse, soojus- ja elektriõpetuse ja mehaanikakomplektid. Katsekomplekte saavad kõik koolid.
Edasi märkis, et tahvlid ja katsekomplektid on osa mitmeaastasest maakondlikust projektist: atraktiivse piirkondliku ettevõtlus- ja elukeskkonna (PEEK) meetmest saadud toetusega ostetakse koolidesse õppevahende
Lääne-Nigula leidis uue haridusametniku
[caption id="attachment_434467" align="alignnone" width="1227"]
Raili Saar. Foto erakogu[/caption]
Lääne-Nigula haridusspetsialistina asus tööle varem Järvamaal koolijuhina töötanud Raili Saar.
„Kuulutus jäi silma, kõnetas ja siin ma nüüd olen,“ ütles Saar Lääne Elule.
Saar valiti välja kolme kandidaadi seast.
Raili Saar. Foto erakogu[/caption]
Lääne-Nigula haridusspetsialistina asus tööle varem Järvamaal koolijuhina töötanud Raili Saar.
„Kuulutus jäi silma, kõnetas ja siin ma nüüd olen,“ ütles Saar Lääne Elule.
Saar valiti välja kolme kandidaadi seast. 
3
Esimese klassi lapsed saavad vallalt kingiks särgi
[caption id="attachment_433367" align="alignnone" width="903"]
Lääne-Nigula valla 1. klassi õpilased saavad valida, mis värvi särki nad tahavad. Foto särkide näidised[/caption]
Lääne-Nigula vald kingib igale esimese klassi lapsele koolimineku puhul nimelise särgi.
„Homme peaks kätte saama,“ ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi Lääne Elule. Edasi on tellinud 88 särki, sest just nii palju lapsi läheb Lääne-Nigula koolides esimesse klassi. „Mõned tellisin igaks juhuks varuks ka,“ märkis Edasi. Kingituse saavad põnnid kätte 1. septembri aktusel.
Lääne-Nigula valla 1. klassi õpilased saavad valida, mis värvi särki nad tahavad. Foto särkide näidised[/caption]
Lääne-Nigula vald kingib igale esimese klassi lapsele koolimineku puhul nimelise särgi.
„Homme peaks kätte saama,“ ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi Lääne Elule. Edasi on tellinud 88 särki, sest just nii palju lapsi läheb Lääne-Nigula koolides esimesse klassi. „Mõned tellisin igaks juhuks varuks ka,“ märkis Edasi. Kingituse saavad põnnid kätte 1. septembri aktusel.
Kiireimad said ranitsatoetuse juba kätte
[caption id="attachment_432387" align="alignnone" width="1920"]
Sügisest saab Tristan Aasast Haapsalu linna algkooli 1. klassi õpilane. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Esimesed ranitsa- ehk esimesse klassi mineva lapse toetuse avaldused laekusid Haapsalu linnavalitsusse juba paar nädalat tagasi.
Kuigi august on alles poole peal, oli eilseks elektroonilise avalduse esitanud 93 põnni vanemad. „Päris palju,” märkis Haapsalu linnavalitsuse sotsiaalnõunik Krista Levina. Seda on tublisti üle poole Haapsalu esimese klassi lastest.
Sügisest saab Tristan Aasast Haapsalu linna algkooli 1. klassi õpilane. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Esimesed ranitsa- ehk esimesse klassi mineva lapse toetuse avaldused laekusid Haapsalu linnavalitsusse juba paar nädalat tagasi.
Kuigi august on alles poole peal, oli eilseks elektroonilise avalduse esitanud 93 põnni vanemad. „Päris palju,” märkis Haapsalu linnavalitsuse sotsiaalnõunik Krista Levina. Seda on tublisti üle poole Haapsalu esimese klassi lastest.
Ministeerium: tuleks kaaluda Kullamaa keskkooliosa sulgemist
[caption id="attachment_432174" align="aligncenter" width="1920"]
Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:
Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.
Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.
Noarootsi koolijuht lahkub ametist
[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="1920"]
Signe Matteus. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kolm aastat Noarootsi kooli juhtinud Signe Matteus paneb ameti maha.
Lääne-Nigula haridusjuhi Solveig Edasi sõnul on Matteus oma lahkumissoovi kinnitanud ja tema viimane tööpäev Noarootsis on 28. juuni.
Signe Matteus. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kolm aastat Noarootsi kooli juhtinud Signe Matteus paneb ameti maha.
Lääne-Nigula haridusjuhi Solveig Edasi sõnul on Matteus oma lahkumissoovi kinnitanud ja tema viimane tööpäev Noarootsis on 28. juuni. 
Lääne-Nigula vald peab aru andma
[caption id="attachment_424275" align="alignnone" width="1920"]
Innovatsioonikeskus Innokas kavatseb teha kooli liaali ka Lääne-Nigula valda. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Õiguskantsler ootab Lääne-Nigula vallalt selgitusi, miks toetab vald erinevalt munitsipaal- ja erahuvikoolides õppivaid lapsi.
Lääne-Nigula vallal oma huvikoolid puuduvad, mistõttu saavad valla lapsed huviharidust teiste omavalitsuste huvikoolides või erahuvikoolides. Munitsipaalhuvikoolides nagu Haapsalu muusika-, kunsti- või spordikoolis õppivate laste eest maksab Lääne-Nigula kohatasust kuus 90 protsenti.
Innovatsioonikeskus Innokas kavatseb teha kooli liaali ka Lääne-Nigula valda. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Õiguskantsler ootab Lääne-Nigula vallalt selgitusi, miks toetab vald erinevalt munitsipaal- ja erahuvikoolides õppivaid lapsi.
Lääne-Nigula vallal oma huvikoolid puuduvad, mistõttu saavad valla lapsed huviharidust teiste omavalitsuste huvikoolides või erahuvikoolides. Munitsipaalhuvikoolides nagu Haapsalu muusika-, kunsti- või spordikoolis õppivate laste eest maksab Lääne-Nigula kohatasust kuus 90 protsenti. 
Lääne-Nigula tõstab lasteaednike palka
[caption id="attachment_418054" align="alignnone" width="1280"]
Foto: Pixabay[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas tõsta oma lasteaiaõpetajate palka, nad hakkavad saama kuus 50 eurot rohkem kui mullu.
Foto: Pixabay[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas tõsta oma lasteaiaõpetajate palka, nad hakkavad saama kuus 50 eurot rohkem kui mullu. 
Lääne-Nigula tegi koolide ühendamise eelnõu ümber
[caption id="attachment_421291" align="aligncenter" width="1920"]
Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber.
„Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“
Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma.
Martna osavalla koosolekul kinnitas Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi (keskel), et mõlemad koolid jäävad võrdväärseks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuna Palivere elanikele ei olnud koolide ühendamine vastuvõetav, tegi Lääne-Nigula vallavalitsus nende ettepanekuid arvesse võttes eelnõu ümber.
„Me ei liida mitte Paliveret Martnaga, vaid vastupidi,“ ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. „Palivere seda soovis ja Martna aktsepteeris. Niimoodi küsimusi ju lahendataksegi.“
Esialgu tahtis kohalik omavalitsus liita Palivere kooli Martnaga, nii et Palivere kooli tegevus oleks lõpetatud, kool registrist kustutatud ja tegutsenud edasi Martna kooli osana. Paliverelaste mastaapne vastuseis sundis vallavalitsust eelnõu muutma. 
Martna kiitis koolide ühendamise eelnõu heaks
[caption id="attachment_421147" align="alignnone" width="1920"]
„Meie projektid peavad jätkuma ja meie maja peab saama rekitud,“ ütles Martna osavallakogu liige Marge Kanna osavallakogu istungil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Martna osavallakogu otsustas täna pärast üle tunni aja kestnud arutelu kiita Martna ja Palivere kooli ühendamise eelnõu heaks.
Martna osavallakogu oleks nõus ka sellega, et Martna kool liidetaks Palivere kooli külge, mitte vastupidi, nagu eelnõus seisab, aga seda tingimusel, et Martna koolimaja tehakse korda ja uue kooli nimeks saab Martna-Palivere kool.
„Meie projektid peavad jätkuma ja meie maja peab saama rekitud,“ ütles Martna osavallakogu liige Marge Kanna osavallakogu istungil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Martna osavallakogu otsustas täna pärast üle tunni aja kestnud arutelu kiita Martna ja Palivere kooli ühendamise eelnõu heaks.
Martna osavallakogu oleks nõus ka sellega, et Martna kool liidetaks Palivere kooli külge, mitte vastupidi, nagu eelnõus seisab, aga seda tingimusel, et Martna koolimaja tehakse korda ja uue kooli nimeks saab Martna-Palivere kool.