Silt: Solveig Edasi

[caption id="attachment_420899" align="alignnone" width="1920"] Nõva kool. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui Lääne-Nigula vallavolikogu koolireformi märtsis heaks kiidab, lõpetatakse sügisest Nõva kooli tegevus iseseisva haridusasutusena ja sellest saab Noarootsi kooli õppekoht.

[caption id="attachment_420889" align="alignnone" width="1920"] Palivere osavallakogu liige Ago Vimm ei mõista, miks liidetakse suurem kool pisemaga, mitte vastupidi. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kui Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi oli koolide ühendamise eelnõu kolmapäeval osavallakogule tutvustanud, hääletasid volinikud selle seitsmekesi üksmeelselt maha. „Me ei saa aru, miks on liitmine sellises järjekorras. Me ei saa aru, miks tehakse seda meie jaoks ebaloogiliselt,“ ütles Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet neljapäeval osavallakogu istungil. Eelnõu järgi liidetakse saja õpilasega Palivere kool palju pisema Martna kooliga. Roomet märkis, et sellisel viisil koolide ühendamine ei anna ühtegi senti rahalist kokkuhoidu ega lahenda mitte ühtegi probleemi. „Teie ainuke argument on Erasmuse projekt. Meie ei ole sellega absoluutselt nõus,“ märkis Roomet istungil.

[caption id="attachment_420734" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse sõnul tekitab gümnaasiumireform terve hulga vastamata küsimusi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald sai ühe esimese kohaliku omavalitsusena haridus- ja teadusministrilt kutse alustada 10.–12. klassi sulgemise läbirääkimisi. „Ennekõike tahaks teada, mis probleemi me Kullamaal siis lahendame,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. „Ei saa ju olla nii, et igal pool on probleem ühesugune.“ Randmaa ei näe võimalust Kullamaa keskkooli põhikooliks kärpida pelgalt sellepärast, et seal õpib 40 last. Vallajuht ütles, et kavandatav reform kahjustab koole juba ette: kes tahaks panna oma lapse keskkooli, mille kohta riik ütleb, et see pole jätkusuutlik.

[caption id="attachment_419327" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula valla haridusosakonna juhataja Solveig Edasi sõnul tegi teda kurvaks, et Palivere kooli lapsevanemad kujundasid oma arvamuse kontekstist välja rebitud lause põhjal. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula valla haridusosakonna juhataja Solveig Edasi on valla haridusvõrgu analüüsi põhjal teinud ettepaneku, millised muudatused oleksid head.

[gallery ids="418949,418950,418951,418952,418953,418954,418955,418956,418957,418958,418959,418960,418961,418962"] Lääne-Nigula vald tahab, et volikogu otsustaks märtsiistungil Martna ja Palivere kooli liitmise üle, aga Paliveres ei olda sellise kiirustamisega nõus. Et Martna ja Palivere põhikool uuest õppeaastast liita, tuleb volikogul selline otsus vastu võtta enne 1. aprilli. See tähendab, et volikogu märtsiistungiks tuleb sellise asjade käiguga nõusse saada mõlema põhikooli hoolekogud, kohalikud kogukonnad ja osavallakogud, samuti peab eelnõu saama heakskiidu volikogu komisjonidelt ja otsus peab volikogust ka läbi minema. Aga ennekõike peab volikogu koalitsioon vaagima, et kas Martna-Palivere või Palivere-Martna põhikooli moodustamise eelnõu üldse volikogu päevakorda jõuabki. Võimuliit teeb oma otsuse ilmselt esmaspäeval.

[caption id="attachment_417701" align="alignnone" width="1725"] Lapsi, kes käivad erahuvikoolis Innokas, toetab Lääne-Nigula vald 50 euroga kuus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vald pani sügisel lapsevanemad oma järeltulijate huvihariduse eest rohkem maksma, kuid suurendas siiski detsembris pisut erahuvikoolide toetust. Suurem huvihariduse ümberkorraldus jõustus Lääne-Nigula vallas juba sügisel ja tõi endaga kaasa kaks olulisemat muutust – iga lapse puhul toetab vald nüüd ainult ühes huvikoolis õppimist ja muutus ka munitsipaalhuvihariduse toetamise põhimõte. Kohalikule omavalitsusele kuuluvates huvikoolides nagu spordi-, muusika- või kunstikool maksavad vanemad lapse eest õppemaksu, kuid see ei kata kogu õppekoha maksumust. Kui seni maksis Lääne-Nigula vald õppemaksust üle jääva õppekoha maksumuse tervenisti kinni, siis nüüd jääb kümme protsenti sellest samuti vanema kanda ja seda nimetab Lääne Nigula vald oma kodulehel „vanema panuseks“.

[caption id="attachment_416439" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock armastab oma tööd, aga on mitu korda olnud läbipõlemise äärel ja kaalunud koolist lahkumist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa kohalikud omavalitsused jätavad õpetajad streigi ajal palgata, kuigi hiljemalt kümne aasta pärast on koolid pooltühjad. „Saame teisipäeval koolijuhtidega kokku, aga üldiselt ei,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare vastuseks küsimusele, kas streikima hakkavad õpetajad tööseisaku ajal palka saavad. „Pigem oleme seda meelt, et mitte.“ – „Kohtusime koolijuhtidega neljapäeval. Esmane seisukoht on, et ei,“ ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi. Palgata jäävad ka Haapsalu ja Lääne-Nigula lasteaiaõpetajad. Seni on Tallinna linn vähemalt ühe kohaliku omavalitsusena oma õpetajatele lubanud, et on nendega solidaarne ja valmis streigi ajal palka maksma, et õpetajad saaksid keskenduda palgaläbirääkimistele.

[caption id="attachment_413895" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linna algkooli õpetajad vestlesid Hestias oma töö kitsaskohtadest. Foto: Andra Kirna[/caption] Reede hommikul peatas Läänemaal tunniks ajaks töö 14 kooli ja 11 lasteaeda, et nõuda tööle väärilist palka. Haapsalu linna algkooli streigijuhi Evelin Nappuse sõnul tuleb streikida, sest õpetajate palk ja töökoormus on vaja muuta niisuguseks, et koolidesse tuleks tööle noori õpetajaid. Algkooli õpetajad pidasid streigikoosolekut Hestia hotelli fuajees. „Hoiatusstreik on märk sellest, et oleme enamaks võimelised, oleme seda arutanud ka haridustöötajate liidus,“ ütles Nappus. Tema sõnul sõltub nüüd kõik sellest, kuidas läbirääkimised edasi lähevad.

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Foto: Pixabay[/caption] Lääne-Nigula vald jagas õppetoetusteks laiali 5000 eurot, mida eraldab gümnaasiumides, kutse- ja kõrgkoolis õppijaile igal kevadel. Stipendiumi taotles 23 õppurit, toetuse sai üheksa vahemikus 900–300 eurot. Kõige kõrgema stipendiumi sai Merlin Karm, kes õpib Tallinna ülikoolis kaasava hariduse erialal.