Silt: sofia joons
Vormsilased avavad mälukirstud
[caption id="attachment_369829" align="alignnone" width="2000"]
Sofia Joons. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Mõni päev enne Vormsi suursündmust olavipäeva saavad Vormsi kultuurist huvitatud kokku, et avada mälukirstud ja noppida sealt tulevikuks häid ideid.
Vormsi talumuuseumis 26. juulil toimuv kultuurikohtumine kannab nime „Öppna Ormsökistan!” ehk „Avagem Vormsi kirst!”. Erksavärviline Vormsi pruudikirst, millesarnaseid mujal ei leidu, on üks saare sümboleid, ja nii ongi kokkusaamise eestvedajad pärimusmuusik Sofia Joons ja vormsirootslane Elisabeth Hedfors valinud just kirstu kokkusaamise sümboliks. Lisaks on kirstul teinegi tähendus: paljud vormsilased pakkisid teise maailmasõja ajal Rootsi põgenedes just sellistesse kirstudesse oma tähtsama kraami ja sümboolselt pakiti sinna ka mälestused. Neid hakataksegi nüüd Vormsi talumuuseumi õuel lahti pakkima. Joons on kindel, et mälukirstudes leidub veel paljugi sellist, mida teistega jagada.
Vormsis plaanitavat kohtumist nimetas Joons kokkusaamis- ja kultuuripärandi päevaks, mis tooks kokku eestirootslaste järeltulijad nii Eestist kui ka Rootsist, praegused vormsilased, suvitajad ja need, kes Vormsi kultuurist huvitatud. Joonsi sõnul ei pruugigi alati eestirootslaste lapsed ja lapselapsed olla need, kes esivanemate kultuurist huvituvad. „Võib olla ongi huvitatud pigem need, kes Vormsil sündinud või hoopis sinna kolinud,” ütles Joons.
Sofia Joons. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Mõni päev enne Vormsi suursündmust olavipäeva saavad Vormsi kultuurist huvitatud kokku, et avada mälukirstud ja noppida sealt tulevikuks häid ideid.
Vormsi talumuuseumis 26. juulil toimuv kultuurikohtumine kannab nime „Öppna Ormsökistan!” ehk „Avagem Vormsi kirst!”. Erksavärviline Vormsi pruudikirst, millesarnaseid mujal ei leidu, on üks saare sümboleid, ja nii ongi kokkusaamise eestvedajad pärimusmuusik Sofia Joons ja vormsirootslane Elisabeth Hedfors valinud just kirstu kokkusaamise sümboliks. Lisaks on kirstul teinegi tähendus: paljud vormsilased pakkisid teise maailmasõja ajal Rootsi põgenedes just sellistesse kirstudesse oma tähtsama kraami ja sümboolselt pakiti sinna ka mälestused. Neid hakataksegi nüüd Vormsi talumuuseumi õuel lahti pakkima. Joons on kindel, et mälukirstudes leidub veel paljugi sellist, mida teistega jagada.
Vormsis plaanitavat kohtumist nimetas Joons kokkusaamis- ja kultuuripärandi päevaks, mis tooks kokku eestirootslaste järeltulijad nii Eestist kui ka Rootsist, praegused vormsilased, suvitajad ja need, kes Vormsi kultuurist huvitatud. Joonsi sõnul ei pruugigi alati eestirootslaste lapsed ja lapselapsed olla need, kes esivanemate kultuurist huvituvad. „Võib olla ongi huvitatud pigem need, kes Vormsil sündinud või hoopis sinna kolinud,” ütles Joons. 
14
Naised Köögis on kõik viimseni Eesti patrioodid
[caption id="attachment_355014" align="aligncenter" width="2000"]
Naised Köögis: Kairi Leivo (vasakult), Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Sofia Joons Gylling esinevad Läänemaal vähemalt korra aastas. Foto: Kaari Saarma[/caption]
Oma neljandat plaati ette valmistav Naised Köögis esitab tuuri „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ kontserdil Haapsalus pühapäeval vähemalt kaks päris uut lugu.
Pühapäevane Haapsalu kontsert on Naised Köögis tuuri „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ grande finale. „Meil oli enne planeeritud kolm kontserti, aga eelmisel nädalal pakuti võimalust ka Haapsalus esineda. Juhtus just nii, et meil oli pühapäev vaba,“ ütles Ehin. Enne Haapsalut sai naisi kuulda seda kava laulmas Türil, Otepääl ja Ääsmäel. Muusikud lubasid kaasa võtta nii plaate kui ka lauliku. „Meie pandeemia-projekt. Panime kõik oma lood sõnad, viisid ja akordid kaante vahele,“ ütles Joons Gylling lauliku kohta.
Naised Köögis: Kairi Leivo (vasakult), Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Sofia Joons Gylling esinevad Läänemaal vähemalt korra aastas. Foto: Kaari Saarma[/caption]
Oma neljandat plaati ette valmistav Naised Köögis esitab tuuri „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ kontserdil Haapsalus pühapäeval vähemalt kaks päris uut lugu.
Pühapäevane Haapsalu kontsert on Naised Köögis tuuri „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ grande finale. „Meil oli enne planeeritud kolm kontserti, aga eelmisel nädalal pakuti võimalust ka Haapsalus esineda. Juhtus just nii, et meil oli pühapäev vaba,“ ütles Ehin. Enne Haapsalut sai naisi kuulda seda kava laulmas Türil, Otepääl ja Ääsmäel. Muusikud lubasid kaasa võtta nii plaate kui ka lauliku. „Meie pandeemia-projekt. Panime kõik oma lood sõnad, viisid ja akordid kaante vahele,“ ütles Joons Gylling lauliku kohta. 
Sofia Joons otsib eestirootslaste lauluvihikuid
[caption id="attachment_290814" align="alignnone" width="2000"]
Muusik ja rahvamuusikauurija Sofia Joons otsib eestirootslaste laulikuid. Arvo Tarmula[/caption]
Rahvamuusik ja muusikateadlane Sofia Joons kutsub inimesi üles teada andma eestirootslaste lauluvihikutest.
Joonsi sõnul on eestirootslaste lauluvihikuid arhiividesse jõudnud vähe. Ta lisas, et palju eestirootslaste vihikuid võib olla sattunud eestikeelsete pärijate kätte. „Või on näiteks keegi ostnud maja ja sealt lauluvihiku leidnud,” ütles ta.
Joonsi huvi lauluraamatute vastu tekkis seoses tema doktoriõpingutega Soomes rootsikeelses Turu akadeemias. Joonsi uurimisteema on eestirootsi identiteet 20. sajandi algusest pärit laulurepertuaari kaudu vaadatuna ja oma uurimistöös keskendub ta küsimusele, mil viisil on eestirootslust eri perioodidel muusikaga toetatud.
Praegu on Joonsil kasutada Riguldi talupojalauliku Mats Ekmani laulud, mis on nii suuliselt kui ka käsitsi kirjutatud vihikute ja publikatsioonide kaudu 20. sajandi algusest tänapäevani edasi antud.
Muusik ja rahvamuusikauurija Sofia Joons otsib eestirootslaste laulikuid. Arvo Tarmula[/caption]
Rahvamuusik ja muusikateadlane Sofia Joons kutsub inimesi üles teada andma eestirootslaste lauluvihikutest.
Joonsi sõnul on eestirootslaste lauluvihikuid arhiividesse jõudnud vähe. Ta lisas, et palju eestirootslaste vihikuid võib olla sattunud eestikeelsete pärijate kätte. „Või on näiteks keegi ostnud maja ja sealt lauluvihiku leidnud,” ütles ta.
Joonsi huvi lauluraamatute vastu tekkis seoses tema doktoriõpingutega Soomes rootsikeelses Turu akadeemias. Joonsi uurimisteema on eestirootsi identiteet 20. sajandi algusest pärit laulurepertuaari kaudu vaadatuna ja oma uurimistöös keskendub ta küsimusele, mil viisil on eestirootslust eri perioodidel muusikaga toetatud.
Praegu on Joonsil kasutada Riguldi talupojalauliku Mats Ekmani laulud, mis on nii suuliselt kui ka käsitsi kirjutatud vihikute ja publikatsioonide kaudu 20. sajandi algusest tänapäevani edasi antud.
