Silt: sigade aafrika katk
Jahimehed ja lihatööstused ootavad riigi kiiret otsust
[caption id="attachment_455262" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et jahimehed kütiksid metssigu hoogsamalt kui liha oleks kuhugi viia. Foto: Andra Kirna[/caption]
Nii jahimehed kui ka lihatööstused ootavad, et riik otsustaks kiiresti, kuidas hakkavad toimima sigade Aafrika katku piiramise toetusmeetmed.
Eestis möllav sigade Aafrika katk pole veel Läänemaa metsadesse jõudnud. „Õnneks on praegu veel puhas, aga iga päev tulevad uued uudised,” ütles Lään
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et jahimehed kütiksid metssigu hoogsamalt kui liha oleks kuhugi viia. Foto: Andra Kirna[/caption]
Nii jahimehed kui ka lihatööstused ootavad, et riik otsustaks kiiresti, kuidas hakkavad toimima sigade Aafrika katku piiramise toetusmeetmed.
Eestis möllav sigade Aafrika katk pole veel Läänemaa metsadesse jõudnud. „Õnneks on praegu veel puhas, aga iga päev tulevad uued uudised,” ütles Lään
Hannes Rumm: sigade revolutsioon või Vene okupatsioon
[caption id="attachment_397694" align="alignnone" width="2000"]
Hanne Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
1712. aastal tehtud revisjon näitas, et neli aastat möllanud katku suri Läänemaal 82,8 protsenti, Harjumaal 80,3 protsenti, Hiiumaal 53,2 protsenti ja Vormsil 24,6 protsenti elanikest. Tulemused olid loogilised, sest Vormsist ja Hiiumaalt läksid Põhjasõjas osalevad väed mööda.
Toonane katkuepideemia sai alguse Kesk-Aasiast, liikus edasi Vahemere maadesse ning esimesena Euroopas tuvastati 1702. aastal katkujuhtum ühes Rootsi sõjav
Hanne Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
1712. aastal tehtud revisjon näitas, et neli aastat möllanud katku suri Läänemaal 82,8 protsenti, Harjumaal 80,3 protsenti, Hiiumaal 53,2 protsenti ja Vormsil 24,6 protsenti elanikest. Tulemused olid loogilised, sest Vormsist ja Hiiumaalt läksid Põhjasõjas osalevad väed mööda.
Toonane katkuepideemia sai alguse Kesk-Aasiast, liikus edasi Vahemere maadesse ning esimesena Euroopas tuvastati 1702. aastal katkujuhtum ühes Rootsi sõjav
1
Kullamaal kütitud siga kandis katkuviirust
Veterinaar- ja toiduamet tuvastas Kullamaal Mõrdus kütitud metsseal Aafrika seakatku.
Siga kütiti 25. augustil. Tõnu Erik veterinaar- ja toiduameti Haapsalu büroost ütles, et siga ei olnud haige, vaid antikehade kandja. „Ta oli haiguse läbi põdenud,” märkis Erik.
