Silt: RMK

[caption id="attachment_465312" align="alignnone" width="1165"] Kloostri käimla. Foto: eskiis[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib Kasari jõe ääres asuva Kloostri vaatetorni juurde püstitada rookatusega käimla. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets pöördus Lääneranna vallavalitsuse poole, et selle püstitamiseks luba küsida. „Kloostri vaatetorn on pärast korrastamist ja puhkekoha ning randumissilla paigaldamist muutunud väga populaarseks külastusobjektiks Matsalu rahvuspargis. Praegu on see ka parima ligipääsuga p

[caption id="attachment_437668" align="alignnone" width="1920"] Foto Kaire Reiljan[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ostis mullu Läänemaalt 158 442 euro eest viis looduskaitselise maa tükki kogupindalaga 22,17 hektarit. Üle Eesti ostis RMK eraomanikelt 911 hektarit looduskaitsemaid kokku 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitselisi maid ostnud üle 30 miljoni euro eest kokku 2500 hektarit. Läänemaalt on selle ajaga soetatud 11 maatükki kogupindalaga 73,05 hektarit kokku 585 192 euro eest. „Mis puudutab plaane looduskaitseliste maadega, siis RMK roll on looduskaitselisi väärtusi seal hoida,” ütles RMK pressiesindaja Andra Nõlvak. Riik võib osta

[caption id="attachment_464579" align="alignnone" width="1920"] küsitlusele vastanud läänlased tajuvad naabritest teravamalt turismiga kaasnevat survet loodusele. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa inimeste hinnangul toovad turistid piirkonnale kasu, kuid muret teevad sellega kaasnevad prügistamine, ummikud ja ülerahvastatus. Lääne-, Rapla- ja Harjumaa turismipiirkond (DMO) viis mullu juunist septembrini läbi küsitluse, millega uuriti kohalike elanike rahuolu turismiga. Ankeedile vastanud 554 inimesest oli 128 Läänemaalt. Uuringust kokkuvõtteid teinud Margit Kärp Tartu ülikooli Pärnu kolledžist tõstis esile, et kõige aktiivsemad vastajad olid Rapla valla ja Haapsalu linna elanik

[caption id="attachment_416735" align="alignnone" width="1920"] Foto Kaire Reiljan[/caption] Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ettepanekul lubab kliimaministeerium tänavu riigimetsa raiuda umbes kümnendiku võrra väiksemal alal, kuid Läänemaale plaanitud raiete maht hoopis kasvab. Tänavu on kliimaministeerium lubanud RMK-l uuendusraiet teha 8410 hektaril, eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli lubatud riigimetsa raiuda 9175 hektaril. Läänemaal on tänavu planeeritud uuendusraieid 377 hektaril. „Kui suur osa sellest päriselt aasta jooksul tehtud saab, sõltub paljudest asjaoludest – eeskätt ilmast, aga ka raiete ümberplaneerimise vajadusest,” ütles RMK pressiesindaja Andra Nõlvak. Selleks aastaks planeeritud uuendusraied ületavad eelmise aasta raieid 70 protsendi võrra. Mullu raius

[caption id="attachment_456373" align="alignnone" width="1920"] Saksamaa keskkonnaorganisatsioonide esindajad Jan Peters (paremal) ja Michael Bellwinkel (paremalt teine) tutvusid Leidissoo taastamise seisuga. Foto: Juhan Hepner[/caption] Riigimetsa majandamise keskus taastab Saksamaa partnerite abiga Läänemaal enam kui 800 hektaril Leidissood. Põhja-Läänemaal asuv Leidissoo jääb samanimelise kaitseala koosseisu. Kuigi suur osa looduskaitsealast on inimtegevusest mõjutamata, on just Leidissoo servaaladel sadu hektareid põllumajanduse ja m

[caption id="attachment_455458" align="alignnone" width="1920"] RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption] Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul. Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada. Kasari muutmise ulatust il

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lasi suve alguseks Kloostri silla kõrvale paigaldada paadisilla. „See oli pikalt kavandatud,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets. Paljumetsa sõnul oli paadisilla rajamine aastaid erinevates plaanides kirjas, kuid Matsalu looduskaitseala piirangute tõttu ei saanud seda ehitada. 2023. aastal muutunud kaitsekord võimaldas ag

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges külastajatele Martna kandis Rannajõel asuva vaatetorni, kuna torn on muutunud mädaniku tõttu ohtlikuks. RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul avastati torni ohtlikkus korralise ehitusliku auditeerimise käigus. „Korraline ehitustehniline auditeerimine tuvastas mitmel kandevkonstruktsiooni puidust osal pruunmädaniku, mis lagundab torni struktuuri ja vähendab tugevust,” ütles ta. Pajumets lisas, et kahjustuste ulatust hinnati selliseks, et vaatetorni kasutada ei ole enam ohutu. Rannajõe puidust vaatetorn on 22 aastat vana, ehitatud aastal 2003. See on Läänemaa vaatetornidest ainus, kuhu pääsesid ratastoolis inimesed, kui neil oli saatja abiks. Pajumets ütles, et 2021. aastal remontis RMK vaat

[caption id="attachment_434858" align="alignnone" width="1920"] RMK annab enampakkumisel kasutada poollooduslikke rohumaid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) poollooduslike maatükkide hooldamise rendile andmise enampakkumisel kerkis ühe Läänemaa maatüki hind üle 2,5 korra

[caption id="attachment_447980" align="alignnone" width="599"] RMK Nõva külastukeskuse teabepunkt. Foto RMK.[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on endist viisi loodushariduse andmisel õpetajatele toeks ning ootab külastuskeskustesse ja metsaradadele nii lasteaiamudilasi kui ka igas vanuses kooliõpilasi. Tänavu on jäänud kitsamaks nende ring, kes pakuvad võimalust saada loodusteadmisi väljaspool tavapärast klassiruumi. Keskkonnaamet lõpetas keskkonnahariduse andmise lastele ja noortele; samuti muutus keskkonnainvesteeringute