Silt: RMK
Leidissoo taastamiseks suletakse sada kilomeetrit kraave
[caption id="attachment_456373" align="alignnone" width="1920"]
Saksamaa keskkonnaorganisatsioonide esindajad Jan Peters (paremal) ja Michael Bellwinkel (paremalt teine) tutvusid Leidissoo taastamise seisuga. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus taastab Saksamaa partnerite abiga Läänemaal enam kui 800 hektaril Leidissood.
Põhja-Läänemaal asuv Leidissoo jääb samanimelise kaitseala koosseisu. Kuigi suur osa looduskaitsealast on inimtegevusest mõjutamata, on just Leidissoo servaaladel sadu hektareid põllumajanduse ja m
Saksamaa keskkonnaorganisatsioonide esindajad Jan Peters (paremal) ja Michael Bellwinkel (paremalt teine) tutvusid Leidissoo taastamise seisuga. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus taastab Saksamaa partnerite abiga Läänemaal enam kui 800 hektaril Leidissood.
Põhja-Läänemaal asuv Leidissoo jääb samanimelise kaitseala koosseisu. Kuigi suur osa looduskaitsealast on inimtegevusest mõjutamata, on just Leidissoo servaaladel sadu hektareid põllumajanduse ja mKasari jõgi võib saada tagasi osa ajaloolisest ilmest
[caption id="attachment_455458" align="alignnone" width="1920"]
RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul.
Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada.
Kasari muutmise ulatust il
RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo (paremal) tutvustas huvilistele Kasari jõe taastamise plaane. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuses (RMK) on käsil uuring, mis peaks andma ilmselt selle aasta lõpuks vastuse, kas ja kui suures ulatuses tasub taastada Kasari jõge tema ajaloolisel kujul.
Raplamaalt algava ligi 115 kilomeetri pikkuse Kasari jõe sängi on inimtegevusega 20. sajandil märkimisväärselt muudetud. Seda on süvendanud ja tehtud sirgemaks, et vesi kiiremini ära voolaks ja jõe äärde jäävat varem üle ujutatud maad saaks majanduslikult kasutada.
Kasari muutmise ulatust ilKloostri jõgi sai paadisilla
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lasi suve alguseks Kloostri silla kõrvale paigaldada paadisilla. „See oli pikalt kavandatud,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets.
Paljumetsa sõnul oli paadisilla rajamine aastaid erinevates plaanides kirjas, kuid Matsalu looduskaitseala piirangute tõttu ei saanud seda ehitada. 2023. aastal muutunud kaitsekord võimaldas agMädanik muutis vaatetorni ohtlikuks
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sulges külastajatele Martna kandis Rannajõel asuva vaatetorni, kuna torn on muutunud mädaniku tõttu ohtlikuks.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul avastati torni ohtlikkus korralise ehitusliku auditeerimise käigus. „Korraline ehitustehniline auditeerimine tuvastas mitmel kandevkonstruktsiooni puidust osal pruunmädaniku, mis lagundab torni struktuuri ja vähendab tugevust,” ütles ta.
Pajumets lisas, et kahjustuste ulatust hinnati selliseks, et vaatetorni kasutada ei ole enam ohutu.
Rannajõe puidust vaatetorn on 22 aastat vana, ehitatud aastal 2003. See on Läänemaa vaatetornidest ainus, kuhu pääsesid ratastoolis inimesed, kui neil oli saatja abiks. Pajumets ütles, et 2021. aastal remontis RMK vaat
Karjamaade rendioksjonil kerkis hind 2,5 korda
[caption id="attachment_434858" align="alignnone" width="1920"]
RMK annab enampakkumisel kasutada poollooduslikke rohumaid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) poollooduslike maatükkide hooldamise rendile andmise enampakkumisel kerkis ühe Läänemaa maatüki hind üle 2,5 korra
RMK annab enampakkumisel kasutada poollooduslikke rohumaid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) poollooduslike maatükkide hooldamise rendile andmise enampakkumisel kerkis ühe Läänemaa maatüki hind üle 2,5 korraRMK pakub loodusharidusprogramme
[caption id="attachment_447980" align="alignnone" width="599"]
RMK Nõva külastukeskuse teabepunkt. Foto RMK.[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on endist viisi loodushariduse andmisel õpetajatele toeks ning ootab külastuskeskustesse ja metsaradadele nii lasteaiamudilasi kui ka igas vanuses kooliõpilasi.
Tänavu on jäänud kitsamaks nende ring, kes pakuvad võimalust saada loodusteadmisi väljaspool tavapärast klassiruumi. Keskkonnaamet lõpetas keskkonnahariduse andmise lastele ja noortele; samuti muutus keskkonnainvesteeringute
RMK Nõva külastukeskuse teabepunkt. Foto RMK.[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on endist viisi loodushariduse andmisel õpetajatele toeks ning ootab külastuskeskustesse ja metsaradadele nii lasteaiamudilasi kui ka igas vanuses kooliõpilasi.
Tänavu on jäänud kitsamaks nende ring, kes pakuvad võimalust saada loodusteadmisi väljaspool tavapärast klassiruumi. Keskkonnaamet lõpetas keskkonnahariduse andmise lastele ja noortele; samuti muutus keskkonnainvesteeringute RMK ei anna Diby sadama maad vallale
Vormsi vald küsis riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) paari kuu eest tasuta Diby sadama maad, et kohalik külaselts saaks ise sadamakoha korda teha ja seda edaspidi hooldada. RMK kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd vastas nüüd vallale, et RMK paneb tänavu Läänemaal kasvama üle 400 000 puu
[caption id="attachment_327402" align="aligncenter" width="1152"]
Metsaistutustalgud. Foto: Arvo Tarmula / arhiiv[/caption]
Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks - üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud, Läänemaal istutatakse 440 000 puud.
Sel a
Metsaistutustalgud. Foto: Arvo Tarmula / arhiiv[/caption]
Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks - üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud, Läänemaal istutatakse 440 000 puud.
Sel aOrienteerumispäevakud saavad avalöögi Haapsalus
[caption id="attachment_445658" align="alignnone" width="1920"]
Merimetsa orienteerumisneljapaevak. Foto Erko Õunapuu.[/caption]
Esmaspäeval on Haapsalu vanalinn orienteerujate päralt, sest siin saab avalöögi RMK orienteerumispäevakute hooaeg.
Hooaega on sümboolse avapäevakuga avatud Eesti eri paigus, ütles Mait Tõ
Merimetsa orienteerumisneljapaevak. Foto Erko Õunapuu.[/caption]
Esmaspäeval on Haapsalu vanalinn orienteerujate päralt, sest siin saab avalöögi RMK orienteerumispäevakute hooaeg.
Hooaega on sümboolse avapäevakuga avatud Eesti eri paigus, ütles Mait TõRMK otsib oksjoniga rentnikke
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) otsib koos maa- ja ruumiametiga internetis enampakkumistel maatükkidele rentnikke. Läänemaalt on oksjonil mitu kinnistut.
Poolloodusliku koosluse hooldajat otsib RMK Lääneranna vallas Kirikukülas olevale 2,58 hektari suurusele maatükile. Selle enampakkumise alghind on 26 eurot aastas. Rendilevõtjal on kohustus maad hooldada: seda igal aastal niita ja niide ära vedada.
Põllumajanduslikuks tegevuseks annab RMK rendile kaheksa kinnistut Läänemaal: kolm Lääne-Nigulas ja viis Lääneranna vallas. Kokku on Läänemaalt oksjonil ligi 31 ha maad, mille aastase rendi alghind on kokku pisut üle 3000 euro. Oksjonid kestavad 8. aprillini.
Maa- ja ruumiamet otsib Läänemaal rentnikke 13 maatükile: kolmele Lääne-Nigulas, kahele Vormsil ja kaheksale Läänerannas. Kokku ot










