Silt: rein paju
34
Mõtlematu planeerimine ajas Utilitase ja majaomaniku tülli
[caption id="attachment_383908" align="alignnone" width="2000"]
Posti 11 omaniku Peter Nylanderi sõnul pooldab ta kaugkütet, kuid pole nõus, et suurem osa tema hoovist muutub kasutuskõlbmatuks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Posti tänava majaomanik on vastu kaugküttefirma Utilitase soovile vedada läbi tema kinnistu kaugküttetrass, sest see muudaks suurema osa õuest kasutamiskõlbmatuks.
Haapsalu Posti 11 kinnistu omanik Peter Nylander on murelik. Haapsalus kaugkütet pakkuv Utilitas tahab läbi tema kinnistu vedada kaugküttetrassi, kust kaudu saaksid kaugküttega liituda neli Posti tänava vastasküljel asuvat kinnistut.
Muretsema paneb Nylanderit eelkõige see, et trass koos sellega kaasneva piiranguvööndiga võtab 180 m² suurusest kinnistust enda alla 152 m². „150 ruutmeetrit, kus me midagi teha ei tohi. Lisaks võivad tekkida rikked ja nad võivad ükskõik millal tulla ja trassi lahti kaevata,” ütles Nylander. Ta lisas, et planeeritava trassiga risti kulgeb veel mitu kinnistusisest vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendust, mis võivad küttetorustiku paigaldamisega viga saada.
Posti 11 omaniku Peter Nylanderi sõnul pooldab ta kaugkütet, kuid pole nõus, et suurem osa tema hoovist muutub kasutuskõlbmatuks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Posti tänava majaomanik on vastu kaugküttefirma Utilitase soovile vedada läbi tema kinnistu kaugküttetrass, sest see muudaks suurema osa õuest kasutamiskõlbmatuks.
Haapsalu Posti 11 kinnistu omanik Peter Nylander on murelik. Haapsalus kaugkütet pakkuv Utilitas tahab läbi tema kinnistu vedada kaugküttetrassi, kust kaudu saaksid kaugküttega liituda neli Posti tänava vastasküljel asuvat kinnistut.
Muretsema paneb Nylanderit eelkõige see, et trass koos sellega kaasneva piiranguvööndiga võtab 180 m² suurusest kinnistust enda alla 152 m². „150 ruutmeetrit, kus me midagi teha ei tohi. Lisaks võivad tekkida rikked ja nad võivad ükskõik millal tulla ja trassi lahti kaevata,” ütles Nylander. Ta lisas, et planeeritava trassiga risti kulgeb veel mitu kinnistusisest vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendust, mis võivad küttetorustiku paigaldamisega viga saada.
Uus talv tuleb kallim
[caption id="attachment_373083" align="alignnone" width="2000"]
Puiduhake, millega hakatakse talvel kütma Haapsalu katlamaja võimsaid katlaid, on samuti pea poole võrra kallim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Konkurentsiamet on kinnitanud Utilitas Eesti AS soovil Haapsalu võrgupiirkonnas kütte piirhinnaks 80,62 MWh.
Utilitase Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju ütles, et Haapsalu kaugküttepiirkonna uus soojuse hind rakendub alates 1. oktoobrist. „Soojuse hinnamuutus on tingitud peamiselt puiduhakke ja elektri hinnatõusust. Lisaks kõrgele elektri hinnale on energiakriisist tulenev üldine hinnatõus jõudnud ka puiduhakkesse,” nentis Paju. Haapsalus toodab Utilitas üle kahe kolmandiku soojust hakkepuidust. „Külmadel aegadel kasutame tipukoormuste katmiseks põlevkiviõli,” ütles Paju. Tema sõnul on kütuse hankelepingud Haapsalu eelseisva küttehooaja mahtude katmiseks sõlmitud.
Puiduhake, millega hakatakse talvel kütma Haapsalu katlamaja võimsaid katlaid, on samuti pea poole võrra kallim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Konkurentsiamet on kinnitanud Utilitas Eesti AS soovil Haapsalu võrgupiirkonnas kütte piirhinnaks 80,62 MWh.
Utilitase Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju ütles, et Haapsalu kaugküttepiirkonna uus soojuse hind rakendub alates 1. oktoobrist. „Soojuse hinnamuutus on tingitud peamiselt puiduhakke ja elektri hinnatõusust. Lisaks kõrgele elektri hinnale on energiakriisist tulenev üldine hinnatõus jõudnud ka puiduhakkesse,” nentis Paju. Haapsalus toodab Utilitas üle kahe kolmandiku soojust hakkepuidust. „Külmadel aegadel kasutame tipukoormuste katmiseks põlevkiviõli,” ütles Paju. Tema sõnul on kütuse hankelepingud Haapsalu eelseisva küttehooaja mahtude katmiseks sõlmitud. 
