Silt: Rapla-Virtsu raudtee
Galerii: Rootsi raudteejaamast sai kunstnike kodu
[caption id="attachment_238611" align="alignright" width="900"]
Rootsi raudteejaama omanikud on kunstnikepaar Maigi Magnus ja René Reinumäe. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kitsarööpmelise raudtee endiseid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt. Organiseeritud tuuritajatele lisaks olid jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
Seira külas suvitav Karmen Kruus tuli vaatama, mis on saanud Rootsi raudteejaamast. „Meil on siin suvila, aga minu ema elab siin ja minu tädi on selles kauplusemajas sündinud,” osutas Kruus jaamahoonest poolesaja meetri kaugusel lösutava laguneva maja suunas.
Kruus on nii noor, et ei tea Virtsu raudteest midagi. „Mäletan ainult, et siin oli tihe võsa,” ütles ta.
Pood, mida röövis Hirmus Ants
„1943. aastal oli siin veel pood. Minu isa oli siin viimane poodnik,” meenutas Karmen Kruusi praegu Tallinnas elav tädi Tiina Lehestik.
Rootsi raudteejaama omanikud on kunstnikepaar Maigi Magnus ja René Reinumäe. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kitsarööpmelise raudtee endiseid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt. Organiseeritud tuuritajatele lisaks olid jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
Seira külas suvitav Karmen Kruus tuli vaatama, mis on saanud Rootsi raudteejaamast. „Meil on siin suvila, aga minu ema elab siin ja minu tädi on selles kauplusemajas sündinud,” osutas Kruus jaamahoonest poolesaja meetri kaugusel lösutava laguneva maja suunas.
Kruus on nii noor, et ei tea Virtsu raudteest midagi. „Mäletan ainult, et siin oli tihe võsa,” ütles ta.
Pood, mida röövis Hirmus Ants
„1943. aastal oli siin veel pood. Minu isa oli siin viimane poodnik,” meenutas Karmen Kruusi praegu Tallinnas elav tädi Tiina Lehestik. 
Galerii: raudteenostalgitsejad vallutasid Lihula jaamahoone
[caption id="attachment_238669" align="alignright" width="900"]
Lihula raudteejaama külastas laupäeval sadu inimesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kunagisele raudteeliinile jäävaid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt, üks seltskond Virtsu, teised bussid aga Märjamaa suunal. Lisaks organiseeritud tuuritajatele oli jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
“Paljudel on isiklikke mälestusi ja kogemisi, nende jaamadega seotud,” ütles märjamaalaste giidiks olnud Priit Issak. “Et kes on omanikud, kas jaamades elatakse, kas tee on läbitav ja muud sellist.” Ise elab Issak Karuse jaama lähedal veskis ja on sealse jaama omanikega hea tuttav. Tunneb ka Rootsi raudteejaama praegusi omanikke.
Lihula jaamahoone ootesaalis on seinatäis raadioaparaate. Peamiselt nõukogude-aegseid. Maasik Reinu asjad, teadsid uudistavad mehed rääkida.
Lihula raudteejaama külastas laupäeval sadu inimesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kunagisele raudteeliinile jäävaid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt, üks seltskond Virtsu, teised bussid aga Märjamaa suunal. Lisaks organiseeritud tuuritajatele oli jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
“Paljudel on isiklikke mälestusi ja kogemisi, nende jaamadega seotud,” ütles märjamaalaste giidiks olnud Priit Issak. “Et kes on omanikud, kas jaamades elatakse, kas tee on läbitav ja muud sellist.” Ise elab Issak Karuse jaama lähedal veskis ja on sealse jaama omanikega hea tuttav. Tunneb ka Rootsi raudteejaama praegusi omanikke.
Lihula jaamahoone ootesaalis on seinatäis raadioaparaate. Peamiselt nõukogude-aegseid. Maasik Reinu asjad, teadsid uudistavad mehed rääkida. 
18
Laupäeval on avatud kõik jaamad Rapla–Virtsu raudteel
[caption id="attachment_238358" align="alignnone" width="938"]
Karuse jaama ehitamine 1930. aastal. Foto Priit Mäeltsemehe kogust[/caption]
Laupäeval möödub 50 aastat rongiliikluse lõpust Rapla–Virtsu liinil. Sel puhul tuuritavad nostalgitsejad Märjamaa ja Virtsu vahel asuvates raudteejaamades.
Bussid alustavad kell 10 ühel ajal Virtsust ja Märjamaalt, et kell 13 saada Lihulas pikemaks peatuseks kokku. Päeva jooksul külastatakse kõiki avatud jaamahooneid ja kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi. Bussituuriga samal ajal plaanivad mootorratturid endise raudtee läbi sõita.
Avatud on jaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab hooneid seest ja väljast, ka on võimalik tutvust teha teiste jaamades asunud hoonetega. Jaamades on avatud puhvetid, uudistada saab vanu fotosid raudtee ajaloost.
Karuse jaama ehitamine 1930. aastal. Foto Priit Mäeltsemehe kogust[/caption]
Laupäeval möödub 50 aastat rongiliikluse lõpust Rapla–Virtsu liinil. Sel puhul tuuritavad nostalgitsejad Märjamaa ja Virtsu vahel asuvates raudteejaamades.
Bussid alustavad kell 10 ühel ajal Virtsust ja Märjamaalt, et kell 13 saada Lihulas pikemaks peatuseks kokku. Päeva jooksul külastatakse kõiki avatud jaamahooneid ja kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi. Bussituuriga samal ajal plaanivad mootorratturid endise raudtee läbi sõita.
Avatud on jaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab hooneid seest ja väljast, ka on võimalik tutvust teha teiste jaamades asunud hoonetega. Jaamades on avatud puhvetid, uudistada saab vanu fotosid raudtee ajaloost.