Silt: Rannarootsi muuseum
Noarootsi õpilased tutvuvad rannarootsi pärandiga
Sel nädalal alustas Rannarootsi muuseum pilootprojektiga, mis tutvustab Noarootsi kooli õpilastele rannarootsi pärandit. 
Rannarootsi muuseum ootab varjevõrkude punujaid
[caption id="attachment_358775" align="alignnone" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale.
Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.
Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa juhatusel saab varjevõrgu punumine ruttu selgeks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu Rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub juba nädal aega suur mõrralina, mis sentimeeterhaaval muutub porise kevade värvi varjevõrguks Ukrainale.
Teisipäeva keskpäeval seisis haapsallane Õie Tomingas Rannarootsi muuseumis 12 m² suuruse mõrralina ees ja lasi näppudel käia – sips ja sips libises porikarva riideriba läbi võrgusilma. Laual ootas suur kitsi kevade värvi kuhi, kust Tomingas võttis üha uusi ribasid.
Rannarootsi muuseum pani nukud näitusele
[caption id="attachment_350071" align="alignnone" width="2000"] Ligi saja-aastased Pakri nukud valmistas Maria Enggrön. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseum tõi hoidlatest välja eestirootslaste rahvarõivaid kandvad nukud ja pani need muuseumi teisele korrusele väikesele näitusele.
„Meil on kogudes eri rannarootsi piirkondade rahvariietes nukke – mis me neid ikka peidus hoiame, toome nad välja,” ütles rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalm näituse sünni kohta. Ta lisas, et jõuluaega võiks selline väljapanek hästi sobida, kuid ei välistanud, et nukunäitus jääb avatuks kauemaks.
Ligi saja-aastased Pakri nukud valmistas Maria Enggrön. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseum tõi hoidlatest välja eestirootslaste rahvarõivaid kandvad nukud ja pani need muuseumi teisele korrusele väikesele näitusele.
„Meil on kogudes eri rannarootsi piirkondade rahvariietes nukke – mis me neid ikka peidus hoiame, toome nad välja,” ütles rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalm näituse sünni kohta. Ta lisas, et jõuluaega võiks selline väljapanek hästi sobida, kuid ei välistanud, et nukunäitus jääb avatuks kauemaks. 
Rannavaip sõitis Stockholmi esitlusele
[caption id="attachment_345039" align="aligncenter" width="2000"] Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele.
Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust.
Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi.
Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele.
Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust.
Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi. 
11
Haapsalu ja Noarootsi korraldavad kahel kaldal enneolematu veepeo
[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad.
Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi.
Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.
Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption]
Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad.
Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi.
Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.