Silt: Rannarootsi muuseum
2
Haapsalus sai valmis sajas varjevõrk
[caption id="attachment_411954" align="alignnone" width="1920"]
Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata.
Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.
Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata.
Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.
Muuseum pani rannavaiba välinäitusele
[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.
Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa. 
Hans Pöhli medali said piiskop Salumäe ja rannarootsi muuseum
[caption id="attachment_400673" align="alignnone" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja piiskop Tiit Salumäe. Foto rannarootsi muuseum[/caption]
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus andis tänavu eestirootslaste kultuurikandja tiitli ja sellega koos käiva Hans Pöhli medali rannarootsi muuseumile ja luteri kiriku piiskopile Tiit Salumäele.
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus juhatuse liige Jana Stahl ütles Lääne Elule, et nii muuseum kui ka piiskop Salumäe on tunnustuse igati ära teeninud.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja piiskop Tiit Salumäe. Foto rannarootsi muuseum[/caption]
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus andis tänavu eestirootslaste kultuurikandja tiitli ja sellega koos käiva Hans Pöhli medali rannarootsi muuseumile ja luteri kiriku piiskopile Tiit Salumäele.
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus juhatuse liige Jana Stahl ütles Lääne Elule, et nii muuseum kui ka piiskop Salumäe on tunnustuse igati ära teeninud. 
Noarootsi lapsed pidasid köstrikooli
[gallery ids="397217,397219,397221,397223,397225,397227,397229,397232,397234,397236,397238,397240,397242,397244,397246,397248,397250,397252,397254,397256,397258,397260,397262,397264"]
Fotod Kaire Reiljan
Noarootsi kooli lastel oli reedel ebatavaline koolipäev, sest koolimajast sõideti tundi pidama hoopis mõne kilomeetri kaugusele kunagise köstrikooli asemele Kudanis.
Jahe ilm ja kõle põhjakaaretuul küll väljas tunnipidamist ei soosinud. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm kirjeldas, et sada aastat tagasi, kui Köstritalus tõepoolest kooli peeti, oli ümbrus veel lagedam ja tuulisem.
