Silt: Rannarootsi muuseum
Galerii: kaljas Hoppet saabus Bürgermeistri sadamasse
[gallery ids="449141,449142,449143,449144,449146,449147,449148,449149,449150,449151,449152,449153,449154,449155,449156,449157,449158,449159,449160,449161,449162,449163"]
.
Läänemaal ehitatud, kuid vahepeal Kuressaares ja Pärnus resideerunud kaljas Hoppet saabus eile Haapsalu Bürgermeistri sadamase. On võimalik, et purjelaev jääbki Haapsallu.
Kahvelkuunar Hoppet (rootsi keeles “lootus”) on ainus okupatsioonieelses Eestis ja ühtlasi Eesti rannas ehitatud, tänaseni säilinud ning sõidukõlblik laev ning purjelaev.
Laev ehitati a
Galerii: muuseumiöö pani rahva liikuma
[gallery ids="448781,448844,448843,448842,448841,448840,448839,448838,448837,448836,448835,448834,448833,448829,448828,448827,448826,448825,448824,448823,448822,448821,448820,448819,448818,448817,448816,448815,448814,448813,448812,448811,448810,448809,448808,448807,448806,448805,448804,448803,448802,448801,448800,448799,448798,448797,448796,448795,448794,448793,448792,448791,448790,448789,448788,448787,448786,448785,448784,448783,448782"]
14. korda toimunud muuseumiöö pani haapsallased laupäeva õhtul muuseumist muuseumisse liikuma. Tänavune muuseumiöö oli pühendatud raamatuaastale ja kandis pealkirja "Öös on raamatut".
Aasta teemale kohaselt avatigi Haapsalu kirikutes kaks raamatuteemalist näitust. Haapsalu Jaani kiriku näitusel "Loaga ja loata" on välja pandud legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara nõukogude okupatsiooni ajast.
"See näitus on natuke ühekülgne selle poolest, et enamik pärineb Salumäede dünastia liikmetelt. Aga see on nii sellepärast, et teiste vaimulike loodud loomingut meie käes ei ole," selgitas Mart Salumäe.
Näitusel on siiski ka mõni selline asi, mille trükkimiseks oli võimalik usuasjade volinikult luba saada. "Üks se
Galerii: rannarootsi muuseum pidas laata ja perepäeva
[gallery ids="444112,444113,444114,444115,444116,444117,444118,444119,444120,444121,444122,444123,444124,444125,444126,444127,444128,444129,444130,444131,444132,444
Rannarootsi muuseumis tuleb perepäev
[caption id="attachment_419729" align="alignnone" width="1920"]
Varasematel aastatel on Rannarootsi perepäeval toimunud lastele võistlused jääl. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval peab Rannarootsi muuseum iga-aastast talvist perepäeva.
„Traditsiooniline perepäev, talve võib eest ära võtta,” ütles muuseumi direktor Ülo Kalm. Kui eelmistel aastatel on perepäevaks välja toodud jääkarussell ja lastele on võistlused toimunud jääl, siis
Varasematel aastatel on Rannarootsi perepäeval toimunud lastele võistlused jääl. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval peab Rannarootsi muuseum iga-aastast talvist perepäeva.
„Traditsiooniline perepäev, talve võib eest ära võtta,” ütles muuseumi direktor Ülo Kalm. Kui eelmistel aastatel on perepäevaks välja toodud jääkarussell ja lastele on võistlused toimunud jääl, siis
Hiiu kannel jõudis postmargile
[caption id="attachment_443264" align="alignnone" width="453"]
Soomerootslane tutvustab vähemuste ühisosa
[caption id="attachment_223290" align="alignnone" width="900"]
Ajakirjanik Mikael Sjövall räägib laupäeval kahest rahvast, kes oma kodumaal on vähemuses. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeva keskpäeval räägib soomerootsi ajakirjanik Mikael Sjövall rannarootsi muuseumis kahest rahvast, kes oma kodumaal on vähemuses – eestirootslastest ja soomerootslastest.
Mitu aastat eesti keelt õppinud Sjövall tunnistas, et ta tege
Ajakirjanik Mikael Sjövall räägib laupäeval kahest rahvast, kes oma kodumaal on vähemuses. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeva keskpäeval räägib soomerootsi ajakirjanik Mikael Sjövall rannarootsi muuseumis kahest rahvast, kes oma kodumaal on vähemuses – eestirootslastest ja soomerootslastest.
Mitu aastat eesti keelt õppinud Sjövall tunnistas, et ta tege
Rannarootsi muuseum pani raamatud näitusele
[caption id="attachment_441489" align="aligncenter" width="1920"]
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jaanuari lõpus algava eesti raamatu aasta puhul sättis rannarootsi muuseumi pere oma näitusemaja teisele korrusele välja teosed, mis kõik on pärit muuseumijuhi Ülo Kalmu raamatukogust.
„Muuseumi enda r
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Jaanuari lõpus algava eesti raamatu aasta puhul sättis rannarootsi muuseumi pere oma näitusemaja teisele korrusele välja teosed, mis kõik on pärit muuseumijuhi Ülo Kalmu raamatukogust.
„Muuseumi enda r
Rannarootsi paadid saavad katuse alla
[caption id="attachment_441373" align="aligncenter" width="1600"]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid tähistab suurejooneliselt Ilon Wiklandi 95. juubelit. Foto: Egon Erkmann [/caption]
Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvoorust toetatakse Läänemaalt nii rannarootsi muuseumi kui ka SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.
Rannarootsi muuseumi direkto
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid tähistab suurejooneliselt Ilon Wiklandi 95. juubelit. Foto: Egon Erkmann [/caption]
Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvoorust toetatakse Läänemaalt nii rannarootsi muuseumi kui ka SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.
Rannarootsi muuseumi direkto
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ning Rannarootsi muuseum saavad muinsuskaitseametilt toetust
[caption id="attachment_441372" align="aligncenter" width="1680"]
Tegelusruumi Virumaa Muuseumide Rakveres asuvast Rehbinderi majas. Foto: Vahur Lõhmus[/caption]
Selgusid muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi 2025. aasta taotlusvooru tulemused. Toetatakse ka Rannarootsi muuseumi püsinäitust ja sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Ilon Wiklandi 95. sünnipä
Tegelusruumi Virumaa Muuseumide Rakveres asuvast Rehbinderi majas. Foto: Vahur Lõhmus[/caption]
Selgusid muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi 2025. aasta taotlusvooru tulemused. Toetatakse ka Rannarootsi muuseumi püsinäitust ja sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Ilon Wiklandi 95. sünnipä
12
Haapsalu naised punuvad kolmandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_436382" align="alignnone" width="1920"]
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid.
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid.