Silt: rannakalur
3
Juhtkiri: e-kalandus
Eesti on e-riik. Me oleme harjunud arvuti kaudu pangatoiminguid tegema, tuludeklaratsioone esitama, dokumente allkirjastama, valima jne. Pole toimingut, mille pärast peaks minema mõnda ametiasutusse kohale, sest kõike saab teha endale sobival ajal ja kohas. Selle kõige juures tundub kummaline, et kalurid esitavad püügiandmeid ikka veel kord kuus paberkandjal oleva püügipäevikuna ega ei taha sellest kuidagi loobuda. 
Läänemaa kalurid pelgavad liiga kiiret digipööret
[caption id="attachment_412768" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi hinnangul võiksid uued nõuded hakata kehtima mitte enne, kui aasta pärast. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tahab, et uuest aastast hakkaksid kalurid püügiandmeid edastama ainult digitaalselt, Läänemaa kalurid aga pole nii kiire üleminekuga nõus.
Läinud nädalal tutvustasid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ja peaspetsialist Keno Kaasiksoo Läänemaa kaluritele programmi PERK, mille kaudu peavad kalurid 1. jaanuarist hakkama esitama püügiandmeid. Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi sõnul on aga programmi esmasest tutvustamisest kaluritele selle kasutusele võtmiseni liiga vähe aega. „Kiiresti ja poolvägisi,” ütles Suitsberg.
1. jaanuarist peavad kalurid enne merele minekut registreerima nutiseadmega sadamast väljumise ja sadamasse naastes hinnangulised püügikogused. Aega lossimiseks ja saagi kaalumiseks on ööpäev. Süsteemi tuleb kirja panna ka kalade esmamüük ja vedu. Samu andmeid tuli seni esitada kord kuus paberkandjal.
Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi hinnangul võiksid uued nõuded hakata kehtima mitte enne, kui aasta pärast. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tahab, et uuest aastast hakkaksid kalurid püügiandmeid edastama ainult digitaalselt, Läänemaa kalurid aga pole nii kiire üleminekuga nõus.
Läinud nädalal tutvustasid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ja peaspetsialist Keno Kaasiksoo Läänemaa kaluritele programmi PERK, mille kaudu peavad kalurid 1. jaanuarist hakkama esitama püügiandmeid. Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi sõnul on aga programmi esmasest tutvustamisest kaluritele selle kasutusele võtmiseni liiga vähe aega. „Kiiresti ja poolvägisi,” ütles Suitsberg.
1. jaanuarist peavad kalurid enne merele minekut registreerima nutiseadmega sadamast väljumise ja sadamasse naastes hinnangulised püügikogused. Aega lossimiseks ja saagi kaalumiseks on ööpäev. Süsteemi tuleb kirja panna ka kalade esmamüük ja vedu. Samu andmeid tuli seni esitada kord kuus paberkandjal. 
Pärnakate lubamine Matsallu kala püüdma tuli Lääneranna kaluritele tuli halva üllatusena
[caption id="attachment_5897" align="alignnone" width="480"] Mitmed Puises tegutsevad rannakalurid ja turismiettevõtjad on oma tegevuseks saanud toetust Euroopa Kalandusfondist. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Neljapäeval andis valitsus loa, et järgmisest aastast võivad lisaks Läänemaa lubadega kaluritele Matsalu lahes kala püüda ka Pärnumaa lubadega kalurid.
Mitmed Puises tegutsevad rannakalurid ja turismiettevõtjad on oma tegevuseks saanud toetust Euroopa Kalandusfondist. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Neljapäeval andis valitsus loa, et järgmisest aastast võivad lisaks Läänemaa lubadega kaluritele Matsalu lahes kala püüda ka Pärnumaa lubadega kalurid. 
Rannakalurite toetusraha läheb ühingu juhtidele
[caption id="attachment_251843" align="alignnone" width="900"]
Nina talu peremees Indrek Jõgisoo, perenaine Leili Jõgisoo (vasakul) ja peretütar Piret Nõmmik avasid mais kultuuriküüni, mis sai üles vuntsitud toetusraha toel. Urmas Lauri[/caption]
Rannakalanduse toetusraha on läinud aktiivsematele projektikirjutajatele, tihtilugu on nad ka kalandusseltside juhtide hulgas.
„Näiteks Läänemaa kalandusühingu juhatusest leiab kolm ärimeest, kes on aastate jooksul saanud igaüks ligi 300 000 eurot Euroopa maksumaksja makstud toetust,” kirjutas Postimees esmaspäeval.
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimehe Indrek Jõgisoo hinnangul valitakse juhatusse piirkonna kõige aktiivsemad inimesed. Seetõttu tulebki üsna tihti ette juhatuse liikmete projektitoetuse üle otsustamist.
Nina talu peremees Indrek Jõgisoo, perenaine Leili Jõgisoo (vasakul) ja peretütar Piret Nõmmik avasid mais kultuuriküüni, mis sai üles vuntsitud toetusraha toel. Urmas Lauri[/caption]
Rannakalanduse toetusraha on läinud aktiivsematele projektikirjutajatele, tihtilugu on nad ka kalandusseltside juhtide hulgas.
„Näiteks Läänemaa kalandusühingu juhatusest leiab kolm ärimeest, kes on aastate jooksul saanud igaüks ligi 300 000 eurot Euroopa maksumaksja makstud toetust,” kirjutas Postimees esmaspäeval.
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimehe Indrek Jõgisoo hinnangul valitakse juhatusse piirkonna kõige aktiivsemad inimesed. Seetõttu tulebki üsna tihti ette juhatuse liikmete projektitoetuse üle otsustamist.