Silt: Rait Maruste
26
Maapiirita Noarootsi tahab ühineda Haapsaluga
Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla
Rait Maruste: Lääneranna valla tõetund
[caption id="attachment_347040" align="alignnone" width="1920"] Rait Maruste. Urmas Lauri[/caption]
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. Para
Rait Maruste: Lihula samba saaga
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="1920"] Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada.
Rait Maruste: kaks Pätsi
[caption id="attachment_347040" align="alignnone" width="1920"] Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On üldistes huvides, et vaataksime ja käsitleksime oma ajalugu ausalt, kogu selle ilus, vähem ilusas ja lausa valusas.
Rahvusromantilises mälus, igatsuses ja uhkuses oleme kippunud nägema oma ajalugu ja selles toiminud isikuid heas valguses. See on loomulik ja mõistetav, omariiklust toetav ja väärtustav. Kuid objektiivsuse ja kriitikameele eiramine võib olla ka andestamatult lühinägelik ja eksitav, eriti meie riikluse kujundamist ja rahvusvahelist olukorda arvestades.
Rait Maruste: presidendi vastuvõtt ja riigi tähtpäevade tähistamine
[caption id="attachment_335967" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kirgede puhang seoses presidendi vastuvõtuga riigi aastapäeval ei ole esmakordne.
See on tekitanud emotsioone ja küsimusi algusaegadest peale ja pole näha, et need sellisel viisil jätkates iseenesest kaoksid.
Seepärast näib olevat kohane vaadata veidi ajalukku ja tänasesse põhiseaduskorda ja konteksti ning püüda arutleda edasise üle.
Rait Maruste: Lääneranna koolivõrgust ja Lihula gümnaasiumist
[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast.
Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas.
Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline.
Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.
Rait Maruste: Lääneranna valla kannatuste aeg
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste, Lõpe algkooli ja Koonga 8klassilise kooli vilistlane. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kool on olnud läbi aegade kogukondliku elu süda ja keskpunkt, kultuuri ja identiteedi kandja. Pole kooli, pole inimesi, pole inimesi, pole raha ega kultuurielu.
Hiiumaa-suuruse valla praeguste probleemide juured ulatuvad aastate taha. Kaugemad põhjused on kolhoosiaegadel ehitatud koolide ja kultuurimajade amortiseerumine ja mahtude sobimatus tänapäevaste nõudmiste ja vajadustega. Kogukondadele kaela jäetud hoonete probleemidele on regionaalhalduse reformi ajal ja järel lisandunud mitmed valeotsused ja -tegevused.
Lääneranna kant on olnud Keskerakonna ja viimastel aegadel ka EKRE mänguväli. Vald on uusmoodustis, mida varem pole sellisena kunagi olnud. Näeb kaardil välja loogilise tervikuna, keskpunktiga Lihulas. Uskusin minagi, et sellest võib asja saada. Paraku pole vald tegelikkuses kunagi hästi toimima hakanud ja on nüüd lükatud lagunemise äärele.
Rait Maruste: nagu külakakluse keskele oleks sattunud
[caption id="attachment_347009" align="alignnone" width="2000"] Endine inimõiguste kohtunik Rait Maruste peab Varbla rannakülas hobuseid ja Kihnu maalambaid. Urmas Lauri foto[/caption]
Kümmekonna aasta eest Varbla rannakülla kolinud kunagine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste võtab neli aastat Lääneranna vallavolikogus kokku kahe sõnaga: huvitav, aga vaevarikas.
Telefonitsi intervjuud kokku leppides Maruste nii poliitkorrektne ei ole. „Ma võin rääkida küll,” ütleb ta, mõtleb ivake aega ja lisab puhtsüdamlikult, hääles pisuke üllatus: „Nagu külakakluse keskele oleks sattunud.”
26. oktoobril kihutab Mereäärse küla viimase maja nurga tagant välja varjupaigast päästetud Killa, koletu suur ja soliidses eas, aga kutsika loomuga koer. Õuel ootavad ära vedamist sügistormis murdunud vana saarepuu jupid. Killa vänderdab rõõmust ja ähvardab tulijad jalust paisata. Uksele ilmunud peremees kutsub looma ära ja juhatab külalised kööki. Akna taga on meri ja silmapiir, seestpoolt puurib meid sülearvuti pime silm.
Rait Maruste, neli aastat tagasi pääsesite oma valimisliidu esinumbrina Lääneranna vallavolikokku ja juhtisite üle kolme aasta seal seitsmeliikmelist opositsiooni. Pärast võimupööret olite 2020 detsembrist 2021 oktoobrini volikogu esimees. Kohalikel valimistel 2021 te põrusite – saite 39 häält ja volikogusse ei pääsenud. Kus te valimispäeva õhtul olite?
Olin kodus, siinsamas. Kuskil valimispeol ma ei ol
Metsküla kool ajas Lääneranna volinikud tülli
[caption id="attachment_344462" align="alignnone" width="1839"] Lääneranna vallavolikogu ei jõudnud neljapäeval oma selle koosseisu viimasel istungil üksmeelele. Foto: Kuvatõmmis[/caption]
Neljapäeval oma selle koosseisu viimase istungi pidanud Lääneranna volinikel jäi Metsküla kooli pärast valla eelarvestrateegia kinnitamata.
Lääneranna valla juhtidele tuli viimasel hetkel taas tülli pööranud volinike otsus ootamatult. Kümme volinikku hääletas eelarvestrateegia kinnitamise vastu, kaheksa poolt. Kolm koalitsiooni liiget puudus.