Silt: põhikooli lõpueksam

[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"] Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

Mullu põrus matemaatika lõpueksamil veerand Läänemaa 9. klassi õpilastest. Toona põhjendasid koolijuhid seda koroona-aastate distantsõppest jäänud lünkadega. Tänavused eksamitulemused olid veel kehvemad. Kui mullu kukkus Eestis läbi 23,1 protsenti 9. klassi õpilastest, siis tänavu 24,5 protsenti. Läänemaal põrus 28,4 protsenti.

[caption id="attachment_401313" align="alignnone" width="1815"] 9. klassi matemaatika eksamil õpilased põrusid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna valla põhikoolide matemaatika lõpueksamist kukkus läbi iga neljas õpilane, mis on ka Eesti keskmine ja Läänemaa keskmine tulemus. Kõige paremini läks eksam Virtsu koolis, kus kümnest lapsest kukkus läbi üks ja iga kolmas sai viie (punktisumma, mis viiepallisüsteemi teisendatuna on viis).

Põhikooli matemaatika riigieksami tulemused olid kasinad. Pääsküla kooli üheksandikest põrusid pooled, lastevanemad olid šokeeritud, süüdistati õpetajat, kuni sai selgeks, et ka mujal on kehvasti. Läänemaal kukkus läbi iga viies laps, mõnes koolis oli põrujaid rohkem kui neid, kes tegid eksami ära. Mis siis lahti on? Ühest küljest ei midagi. Mullu ei olnud vanemad šokeeritud, et laps kukkus läbi, sest lävendit ei olnud – igaüks lõpetas 9. klassi igal juhul, ükskõik kui kesiste tulemustega. Tänavu kehtestas ministeerium 50 protsendi nõude. Kui õpilane saab alla poole punkte, siis on ta läbi kukkunud ja peab tegema järeleksami. Kui lävend kehtinuks ka mullu, olnud läbi kukkujaid, vähemalt Läänemaal, rohkem kui tänavu.

[caption id="attachment_401194" align="alignnone" width="2000"] Palivere kooli matemaatikaõpetaja Signe Saviir ütles eile, et läbi kukkusid ka lapsed, kellest ta seda ei oleks osanud karta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koroona-aastate distants- ehk ulaõppest jäänud lünkade tõttu põrus matemaatika lõpueksamil 25 protsenti Läänemaa 9. klasside lastest. Eile hommikul istusid Palivere kooli neli üheksandikku klassitoas ja õppisid matemaatikat, nagu polekski suur suvi käes, lõpuaktus ukse ees ja eksamid selja taga. Ei olnudki – ees ootas järeleksam. Paliveres kukkus üheksast lõpetajast läbi neli.

[caption id="attachment_389949" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti. „Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele. Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna.

[caption id="attachment_324527" align="alignnone" width="2000"] Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption] Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent. Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann. Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.

[caption id="attachment_286239" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni uuendusliku interaktiivse tunniplaani ees. Lõpueksamite kaotamist Mahoni uuendusena siiski ei poolda. Arvo Tarmula[/caption] Haridusministeerium tahab kaotada põhikooli lõpueksamid, õpetajad ja koolijuhid seda õigeks ei pea.