Silt: põgenemine
2
Seminar meenutab suurpõgenemist
[caption id="attachment_310977" align="alignnone" width="1152"] Suurpõgenemise mälestusmärk Puises. Foto: arhiiv[/caption]
Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil kümned tuhanded inimesed teise maailmasõja ajal Vene vägede sissetungi eest läände põgenesid. Suurpõgenemise aastapäeva meenutamiseks on tulemas mitmeid mälestusüritusi, otsa teeb reedel lahti seminar Haapsalus rannarootsi muuseumis.
Seminari korraldaja on eestirootslaste kultuuriomavalitsus koos MTÜ Tammepuu Eesti klubiga, mille eesmärk on hoida ja väärtustada üleilmset pagulaskogukonda ja aidata neil hoida sidet kodumaaga. Reedese seminari põhirõhk küll rannarootslaste saatusel, kuid esile tõstetakse ka naispagulaste mälestusi.
Kell 11 algava seminari esimeses osas on kolm ettekannet ja enne kohvipausi kõlab kaks põgenemislugu. Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna kõneleb päeva sissejuhatuseks 1930. aastatel Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumiga sama katuse all tegutsenud Rootsi eragümnaasiumist. „Kavatsen rääkida selles võtmes, kuidas gümnaasium mõjutas rannarootsi kultuuri,” ütles Lõuna. Ta lisas, et eragümnaasiumi moraalne tähtsus rootsi kogukonnale oli väga suur. „See ei olnud ju lihtsalt eragümnaasium, vaid nad võitlesid välja ka eksamiõiguse. Tavalist eragümnaasiumi diplomit ülikool ei tunnustanud,” rääkis Lõuna.
Galerii: Peaminister tuli paadipõgenikke meenutama
[caption id="attachment_283903" align="alignnone" width="1152"] See teater lõpetas mälestusürituse Rannaroosti muuseumis teatraliseeritud etendusega. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist.
Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud.
„Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust.
Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid.
[gallery ids="283853,283854,283855,283856,283857,283858,283859,283860,283861,283862,283863,283864,283865,283866,283867,283868,283869,283870,283871,283872,283873,283874,283875,283876,283877,283878,283879,283880,283881,283882,283883,283884,283885,283886,283887,283888,283889,283890,283891,283892,283893,283894,283895,283896,283897,283898,283899,283900,283901,283902,283903,283904,283905,283906,283907,283908,283909,283910,283911,283912,283913,283914,283915,283916,283917,283918,283919,283920,283921,283922,283923,283924,283925"]