Silt: põder
Joosep Matjus: põdrapull on pulmaajal nagu metsa kuningas
[caption id="attachment_441751" align="alignnone" width="1920"]
Kui Joosep Matjuse vanaise Harri Põldsam 1990. aastate alguses Kasari luhas põtru pildistamas käis, oli tavaline, et üheskoos liikus ringi viis kuni kümme põtra. Foto Harri Põldsam[/caption]
Tänavust aasta looma põtra aastaid pildistanud ja jälginud loodusfilmide autori Joosep Matjuse sõnul on põder rahumeelne ja muhe loom, keda on meie metsades väga väheks jäänud.
Tänavuse aasta looma põdraga on filmimehel Joosep Matjusel olnud juba varasest lapsepõlvest eriline suhe. Ta kasvas üles vanaisa lugudega põtradest ja õppis esimeste loomajälgedena tundma just põdrajälgi.
„Põder oli vanaisa lemmikloom,” rääkis Matjus, kes vanaisa Harri Põldsami armastuse ja austuse põtrade vastu pani 15 aastat tagasi oma esimesse täispikka filmi „Vanamees ja põder”.
Kuna Matjuse vanaisale meeldis põtru pildistada, süstis ta selle huvi ka lapselapsesse. Matjuse sõnul on põtra hea pildistada, sest ta on loomu poolest rahulik loom ega pane fot
Kui Joosep Matjuse vanaise Harri Põldsam 1990. aastate alguses Kasari luhas põtru pildistamas käis, oli tavaline, et üheskoos liikus ringi viis kuni kümme põtra. Foto Harri Põldsam[/caption]
Tänavust aasta looma põtra aastaid pildistanud ja jälginud loodusfilmide autori Joosep Matjuse sõnul on põder rahumeelne ja muhe loom, keda on meie metsades väga väheks jäänud.
Tänavuse aasta looma põdraga on filmimehel Joosep Matjusel olnud juba varasest lapsepõlvest eriline suhe. Ta kasvas üles vanaisa lugudega põtradest ja õppis esimeste loomajälgedena tundma just põdrajälgi.
„Põder oli vanaisa lemmikloom,” rääkis Matjus, kes vanaisa Harri Põldsami armastuse ja austuse põtrade vastu pani 15 aastat tagasi oma esimesse täispikka filmi „Vanamees ja põder”.
Kuna Matjuse vanaisale meeldis põtru pildistada, süstis ta selle huvi ka lapselapsesse. Matjuse sõnul on põtra hea pildistada, sest ta on loomu poolest rahulik loom ega pane fot
Salakütt tappis tiine põdralehma
[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"]
Põder. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Jaanuari lõpus teatati keskkonnainspektsioonile, et Kullamaa osavallas Silla kandis on leitud salaküttide tapetud tiine põdralehm ja noor mullikas.
Keskkonnaameti Läänemaa järelevalvebüroo juhi Jaanus Müüri sõnul andis neile leiust teada juhuslik möödakäija. Tapetud loomadel oli nahk maha võetud ja ühel ka pea eemaldatud. „Ilmselt oli kuul tabanud looma pähe,” ütles Müür pea kaasaviimise kohta.
Põder. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Jaanuari lõpus teatati keskkonnainspektsioonile, et Kullamaa osavallas Silla kandis on leitud salaküttide tapetud tiine põdralehm ja noor mullikas.
Keskkonnaameti Läänemaa järelevalvebüroo juhi Jaanus Müüri sõnul andis neile leiust teada juhuslik möödakäija. Tapetud loomadel oli nahk maha võetud ja ühel ka pea eemaldatud. „Ilmselt oli kuul tabanud looma pähe,” ütles Müür pea kaasaviimise kohta. 
Keskkonnainspektsioon uurib põtrade salapärast surma
[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"] Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür.
Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi ikka ära ei sure,” ütles ta.
Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür.
Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi ikka ära ei sure,” ütles ta.
