Silt: piret hartman
9
Seadusemuudatus tõstab valla raha ühest taskust teise
[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"]
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule. 
Piret Hartman: arvan, et suvel tulevad valitsuses muudatused
[caption id="attachment_427473" align="alignnone" width="1920"]
Regionaalminister Piret Hartman peab oluliseks liikuvusreformi läbiviimist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piret Hartman on pärast eelmise regionaalministri Madis Kallase tagasiastumist hoidnud regionaalministri portfelli kuus nädalat ja selle aja jooksul külastanud kuut maakonda. Reedel oli ta Läänemaal.
Piret Hartman, kuidas olete uude ametisse sisse elanud?
Sisseelamisperioodi pole mul olnud. Tulin täiskiirusel minevale rongile, kus tuli olemasolevad asjad üle võtta ja asuda kiiresti pardale toimetama. Eelnõud, mis jäid Madis Kallasest lauale, tuli juba viia riigikogu istungile ja kaitsta neid komisjonides.
Ütleme nii, et sisseelamine toimub paralleelselt kõigi murekohtade lahendamisega. Siia Läänemaale tulek on ka üks võimalus näha, kuidas meie ministeeriumi valdkonnas asjad toimivad.
Regionaalminister Piret Hartman peab oluliseks liikuvusreformi läbiviimist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piret Hartman on pärast eelmise regionaalministri Madis Kallase tagasiastumist hoidnud regionaalministri portfelli kuus nädalat ja selle aja jooksul külastanud kuut maakonda. Reedel oli ta Läänemaal.
Piret Hartman, kuidas olete uude ametisse sisse elanud?
Sisseelamisperioodi pole mul olnud. Tulin täiskiirusel minevale rongile, kus tuli olemasolevad asjad üle võtta ja asuda kiiresti pardale toimetama. Eelnõud, mis jäid Madis Kallasest lauale, tuli juba viia riigikogu istungile ja kaitsta neid komisjonides.
Ütleme nii, et sisseelamine toimub paralleelselt kõigi murekohtade lahendamisega. Siia Läänemaale tulek on ka üks võimalus näha, kuidas meie ministeeriumi valdkonnas asjad toimivad.
Piret Hartman: et Eesti jääks raamatukogude maaks
[caption id="attachment_373455" align="alignnone" width="342"]
Piret Hartman. Foto: erakogu[/caption]
Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatukogu, sealhulgas 513 rahvaraamatukogu, mis on väikeriigi kohta muljet avaldav arv. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piirkonna keskused, külaelu tugipunktid. Nii mõnigi omavalitsus on hoidnud kõigest hoolimata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti.
Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat, kui vaid kohad, kus raamatuid laenutada ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühiskonna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis olnud tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on raamatukogudele aja jooksul aina juurde tulnud. On kohtumised kirjanikega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraamatukogusid, kust saab postmarke osta, pakke ja kirju saata, kus saab kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu laenata.
Piret Hartman. Foto: erakogu[/caption]
Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatukogu, sealhulgas 513 rahvaraamatukogu, mis on väikeriigi kohta muljet avaldav arv. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piirkonna keskused, külaelu tugipunktid. Nii mõnigi omavalitsus on hoidnud kõigest hoolimata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti.
Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat, kui vaid kohad, kus raamatuid laenutada ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühiskonna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis olnud tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on raamatukogudele aja jooksul aina juurde tulnud. On kohtumised kirjanikega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraamatukogusid, kust saab postmarke osta, pakke ja kirju saata, kus saab kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu laenata.