Silt: piret hartman
30
Regionaalminister: loodan, et otsus on võimalik tagasi pöörata
[caption id="attachment_438814" align="alignnone" width="1920"]
Regionaalminister Piret Hartman ei pea õigeks otsust Läänemaa korrespondendipunkt sulgeda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaalminister Piret Hartman (SDE) lubas valitsuse istungil tuleval nädalal tõstatada küsimuse ERRi otsuse kohta sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt.
„Minu selge seisukoht on see, et ma ei ole sellega nõus. See ei ole õige, ütles Hartman korrespondendipunkti sulgemisotsuse kohta Lääne Elule eile. „Teen omalt poolt kõik, et seda takistada. See on ERRi ja kultuuriministeeriumi otsus, aga loodan, et see on võimalik tagasi pöörata.
Hartmani sõnul on sulgemisotsus märgilise tähendusega. „Mis poliitikat me teeme? Kust me kokku hoiame? Ei ole õige, et teeme seda regionaalpoliitika arvelt. Palusin, et me ei teeks
Regionaalminister Piret Hartman ei pea õigeks otsust Läänemaa korrespondendipunkt sulgeda. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Regionaalminister Piret Hartman (SDE) lubas valitsuse istungil tuleval nädalal tõstatada küsimuse ERRi otsuse kohta sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt.
„Minu selge seisukoht on see, et ma ei ole sellega nõus. See ei ole õige, ütles Hartman korrespondendipunkti sulgemisotsuse kohta Lääne Elule eile. „Teen omalt poolt kõik, et seda takistada. See on ERRi ja kultuuriministeeriumi otsus, aga loodan, et see on võimalik tagasi pöörata.
Hartmani sõnul on sulgemisotsus märgilise tähendusega. „Mis poliitikat me teeme? Kust me kokku hoiame? Ei ole õige, et teeme seda regionaalpoliitika arvelt. Palusin, et me ei teeks 
Haapsalu riigimaja jääb ootele
[caption id="attachment_435616" align="aligncenter" width="1920"]
Lahe 8. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsuse otsus 2028. aastani mitte tegeleda riigimajade ehitamise ja renoveerimisega lükkab edasi ka Haapsalu riigimaja rekonstrueerimise.
„Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus, mis tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita, edasi liigutakse vaid Võru hoonega, mis on plaanis rekonstrueerida 2027. aastaks.
Lahe 8. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsuse otsus 2028. aastani mitte tegeleda riigimajade ehitamise ja renoveerimisega lükkab edasi ka Haapsalu riigimaja rekonstrueerimise.
„Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus, mis tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita, edasi liigutakse vaid Võru hoonega, mis on plaanis rekonstrueerida 2027. aastaks. 
Piret Hartman, Neeme Suur: Läänemaa omavalitsused saavad lähiaastatel juurde üle kahe miljoni euro
[caption id="attachment_434730" align="alignnone" width="542"]
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja tema nõunik Neeme Suur: Foto Urmas Lauri, Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rõõm on tõdeda, et nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks ning ühtlasi suureneb väljaspool n-ö kuldseid ringe asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Läänemaa jaoks tähendab see muudatus lähima kolme aasta jooksul umbes kahe miljoni euro suurust lisaraha.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja tema nõunik Neeme Suur: Foto Urmas Lauri, Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rõõm on tõdeda, et nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks ning ühtlasi suureneb väljaspool n-ö kuldseid ringe asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Läänemaa jaoks tähendab see muudatus lähima kolme aasta jooksul umbes kahe miljoni euro suurust lisaraha. 
Seadusemuudatus tõstab valla raha ühest taskust teise
[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"]
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule. 
Piret Hartman: arvan, et suvel tulevad valitsuses muudatused
[caption id="attachment_427473" align="alignnone" width="1920"]
Regionaalminister Piret Hartman peab oluliseks liikuvusreformi läbiviimist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piret Hartman on pärast eelmise regionaalministri Madis Kallase tagasiastumist hoidnud regionaalministri portfelli kuus nädalat ja selle aja jooksul külastanud kuut maakonda. Reedel oli ta Läänemaal.
Piret Hartman, kuidas olete uude ametisse sisse elanud?
Sisseelamisperioodi pole mul olnud. Tulin täiskiirusel minevale rongile, kus tuli olemasolevad asjad üle võtta ja asuda kiiresti pardale toimetama. Eelnõud, mis jäid Madis Kallasest lauale, tuli juba viia riigikogu istungile ja kaitsta neid komisjonides.
Ütleme nii, et sisseelamine toimub paralleelselt kõigi murekohtade lahendamisega. Siia Läänemaale tulek on ka üks võimalus näha, kuidas meie ministeeriumi valdkonnas asjad toimivad.
Regionaalminister Piret Hartman peab oluliseks liikuvusreformi läbiviimist. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piret Hartman on pärast eelmise regionaalministri Madis Kallase tagasiastumist hoidnud regionaalministri portfelli kuus nädalat ja selle aja jooksul külastanud kuut maakonda. Reedel oli ta Läänemaal.
Piret Hartman, kuidas olete uude ametisse sisse elanud?
Sisseelamisperioodi pole mul olnud. Tulin täiskiirusel minevale rongile, kus tuli olemasolevad asjad üle võtta ja asuda kiiresti pardale toimetama. Eelnõud, mis jäid Madis Kallasest lauale, tuli juba viia riigikogu istungile ja kaitsta neid komisjonides.
Ütleme nii, et sisseelamine toimub paralleelselt kõigi murekohtade lahendamisega. Siia Läänemaale tulek on ka üks võimalus näha, kuidas meie ministeeriumi valdkonnas asjad toimivad.
Piret Hartman: et Eesti jääks raamatukogude maaks
[caption id="attachment_373455" align="alignnone" width="342"]
Piret Hartman. Foto: erakogu[/caption]
Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatukogu, sealhulgas 513 rahvaraamatukogu, mis on väikeriigi kohta muljet avaldav arv. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piirkonna keskused, külaelu tugipunktid. Nii mõnigi omavalitsus on hoidnud kõigest hoolimata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti.
Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat, kui vaid kohad, kus raamatuid laenutada ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühiskonna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis olnud tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on raamatukogudele aja jooksul aina juurde tulnud. On kohtumised kirjanikega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraamatukogusid, kust saab postmarke osta, pakke ja kirju saata, kus saab kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu laenata.
Piret Hartman. Foto: erakogu[/caption]
Uhkusega saab öelda, et Eesti on raamatukogude maa. Meil on tublisti üle 800 raamatukogu, sealhulgas 513 rahvaraamatukogu, mis on väikeriigi kohta muljet avaldav arv. Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood hingusele läinud, on raamatukogudest saanud piirkonna keskused, külaelu tugipunktid. Nii mõnigi omavalitsus on hoidnud kõigest hoolimata kohaliku kogukonna jaoks vähemalt raamatukogu lahti.
Juba ammu on raamatukogud midagi märksa enamat, kui vaid kohad, kus raamatuid laenutada ning ajalehti ja ajakirju lugeda. Nad on laiemas plaanis sidusa ühiskonna ja elukestva avastamise keskused – aken informatsiooni, teadmiste ja kultuuri juurde. Enam kui kaks kümnendit on neis olnud tagatud ligipääs arvutitele ja tasuta internetile. Uusi rolle ja ülesandeid on raamatukogudele aja jooksul aina juurde tulnud. On kohtumised kirjanikega, väikesed kontserdid ja erinevad õpitoad. On rahvaraamatukogusid, kust saab postmarke osta, pakke ja kirju saata, kus saab kaugtööd teha, aga ka laua- ja õuemänge või muusikariistu laenata.