Silt: piirsalu kaitsetööstuspark
Juhtkiri: kaitsetööstus kaalukausil
Eestis loodetakse kahe aasta pärast laskemoona tootmine käima saada. Praegu otsitakse kaitsetööstuspargile sobivat kohta, kaalukausile on jäänud ka Lääne-Nigula vallas asuv Piirsalu taktikaala.
3
Metsised kärpisid kaitsetööstuspargi planeeringuala Piirsalus väiksemaks
[gallery ids="439091,439092,439093,439094,439095,439096,439097,439098,439099,439100,439101"]
Kaitseministeerium loodab 2027. aasta alguses Eestis käima saada laskemoona tootmise. Üks võimalik koht on Piirsalu.
Tänavu veebruaris algatas valitsus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, et välja valida sobivaim koht moona tootmiseks. Sõelale jäi viis ala: kaks Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Pärnus Audru ja Tõstamaa osavallas ning Lääne-Nigula vallas Piirsalus.
Kui riigi eriplaneering algatati, oli Piirsalus kaitsetööstuspargi rajamiseks sobilikku riigikaitsemaad 150 hektarit. Praeguseks on sellest alles 90 hektarit, ülejäänu on metsiste elupaigana sellest välja arvatud.
Sõja mõju
Kolmapäeval tutvustasid kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ja planeeringu koostamisel osalev keskkonnaekspert J
Indrek Sirp: mis seisus on Eesti kaitsetööstuspargi loomine?
[caption id="attachment_431431" align="alignnone" width="1920"]
Kaitsetööstuspargi projektijuht Indrek Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tööd kaitsetööstuspargi arendamisel on jõudnud faasi, kus kaitseministeerium asub kohalikele elanikele tutvustama riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ja mõjude hindamise programmi.
Kaitsetööstuspargi eesmärk on toetada kohalikku kaitsetööstust, luues tootmiskeskkonna laskemoona, lahingumoona ja nende komponentide tootmiseks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, kui olulist rolli mängib riigi kaitsmisel kaitsetööstus. Kõikjal Euroopas astutakse samme, et kiires korras kasvatada kaitsetööstuse suutlikkust toota laskemoona, relvi ja muud sõjalist kaupa. Eesti ostab pr
Kaitsetööstuspargi projektijuht Indrek Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tööd kaitsetööstuspargi arendamisel on jõudnud faasi, kus kaitseministeerium asub kohalikele elanikele tutvustama riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ja mõjude hindamise programmi.
Kaitsetööstuspargi eesmärk on toetada kohalikku kaitsetööstust, luues tootmiskeskkonna laskemoona, lahingumoona ja nende komponentide tootmiseks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, kui olulist rolli mängib riigi kaitsmisel kaitsetööstus. Kõikjal Euroopas astutakse samme, et kiires korras kasvatada kaitsetööstuse suutlikkust toota laskemoona, relvi ja muud sõjalist kaupa. Eesti ostab pr
Kaitseministeerium tuleb kaitsetööstuspargiga uuele ringile
[caption id="attachment_434831" align="alignnone" width="1920"]
Kaitsetööstuspark võib tulla Läänemaale. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kaitseministeerium hakkab detsembris Läänemaa elanikega arutama, kuhu rajada kaitsetööstuspark. Valikus on kolmes maakonnas asuvad neli maa-ala. Läänemaal on võimalik asukoht kunagine nõukogude raketibaas Piirsalus.
Lääne-Nigula vallas asub 150 hektari suurune planeeringuala Piirsalu külas Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru kinnistutel.
Kaitseministeerium teatas, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programm on avalikul väljapanekul 17. oktoobrist 15. novembrini Lääne-Nigula valla ja kaitseministeeriumi kodulehel.
Kaitsetööstuspark võib tulla Läänemaale. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kaitseministeerium hakkab detsembris Läänemaa elanikega arutama, kuhu rajada kaitsetööstuspark. Valikus on kolmes maakonnas asuvad neli maa-ala. Läänemaal on võimalik asukoht kunagine nõukogude raketibaas Piirsalus.
Lääne-Nigula vallas asub 150 hektari suurune planeeringuala Piirsalu külas Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru kinnistutel.
Kaitseministeerium teatas, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programm on avalikul väljapanekul 17. oktoobrist 15. novembrini Lääne-Nigula valla ja kaitseministeeriumi kodulehel. Piirsallu võib tulla kaitsetööstuspark
[caption id="attachment_431431" align="alignnone" width="1920"] Kaitsetööstuspargi projektijuht Indrek Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel nädalal teatas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), et loob ettevõtetele valikpakkumise teel võimaluse alustada Ämari sõjaväelinnakus järgmise aasta alguses lahing- ja laskemoona tootmisega.
„Kaitseministeeriumi arendatav kaitsetööstuspargi valmimine võtab riigi eriplaneeringu ning oma mastaapsuse tõttu paar aastat aega.
Kaitsetööstuspargi projektijuht Indrek Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel nädalal teatas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), et loob ettevõtetele valikpakkumise teel võimaluse alustada Ämari sõjaväelinnakus järgmise aasta alguses lahing- ja laskemoona tootmisega.
„Kaitseministeeriumi arendatav kaitsetööstuspargi valmimine võtab riigi eriplaneeringu ning oma mastaapsuse tõttu paar aastat aega. 
Riik algatab kaitsetööstuspargi eriplaneeringu
[caption id="attachment_418958" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa andis allkirja kaitsetööstuspargi eriplaneeringule. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti linnade ja valdade liit kooskõlastab kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu. Oma allkirja andis eelnõule ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, sest üks võimalik tööstuspargi asukoht on ka Piirsalu.
Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu materjalidest nähtub, et kavandatava kaitsetööstuspargi asukohana kaalutakse teiste hulgas ka Piirsalu külas riigile kuuluvaid kinnistuid Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru, kokku on ala suurus umbes 150 ha.
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa andis allkirja kaitsetööstuspargi eriplaneeringule. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Eesti linnade ja valdade liit kooskõlastab kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu. Oma allkirja andis eelnõule ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, sest üks võimalik tööstuspargi asukoht on ka Piirsalu.
Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu materjalidest nähtub, et kavandatava kaitsetööstuspargi asukohana kaalutakse teiste hulgas ka Piirsalu külas riigile kuuluvaid kinnistuid Kõuemaru, Tormimaru ja Tuulemaru, kokku on ala suurus umbes 150 ha. 
Piirsalu pääses kaitsetööstuspargi valikul teise ringi
[caption id="attachment_417769" align="alignnone" width="1920"]
Kaitsetööstuspargi projektijuhi Indrek Sirbi sõnul võib otsust pargi lõpliku asupaiga kohta oodata pooleteise aasta pärast. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks neljast võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks.
Kaitseministeerium loodab kahe ja poole aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium moonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üks võimalik asukoht on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased.
„Laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole jätkuvalt tasemel, mis ta olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas. Soovime omalt poolt luua eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui ka liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Kaitsetööstuspargi projektijuhi Indrek Sirbi sõnul võib otsust pargi lõpliku asupaiga kohta oodata pooleteise aasta pärast. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Piirsalu raketibaasi maa-ala on üks neljast võimalikust asukohast, mis kaitseministeeriumi hinnangul sobiks laskemoona tootmisega tegeleva tööstuspargi rajamiseks.
Kaitseministeerium loodab kahe ja poole aastaga rajada relvi, laskemoona ja droone tootvate ettevõtete jaoks tööstuspargi. Praegu tegeleb ministeerium moonatehastele sobiva asukoha valimisega. Üks võimalik asukoht on ka Piirsalu kunagise raketibaasi maa-ala, kus praegu on kaitseliidu lasketiir ning harjutavad kaitseväelased.
„Laskemoona tootmise võimsus Euroopas ei ole jätkuvalt tasemel, mis ta olema peaks, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja sõda Ukrainas. Soovime omalt poolt luua eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik ning nii meie oma kaitsevägi kui ka liitlased saaksid osta Eestis toodetud moona,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.