Silt: piia saak
Elukeskkonna arendamiseks jagatakse ligi 400 000 eurot
[caption id="attachment_450135" align="alignnone" width="1920"]
Suurima toetuse saab Metsküla rahvamaja. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Järjekordse Leader-meetme kaudu peaks toetust saama 12 Läänemaaga seotud projekti. Huvi toetuse vastu oli aga see kord tagasihoidlik.
Kodukant Läänemaa meetmespetsialist Maarja Pikkmets ütles, et seekord oli huvi toetust taotleda väiksem kui varem. „Kõik taotlejad läbisid hindamise, kõigi hindepunktid ületasid nõutud lävendi ja kõigile tegime rahastusettepaneku,” rääkis Pikkmets.
Toetuse saamiseks peab projektidele nüüd rohelist tuld näitama põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ehk PRIA. Taotlusvooru kogumaht oli Läänemaal 399 094 eurot ja kui PRIA Kodukant Läänemaa ettepanekud heaks kiidab, jagatakse toetusi 385 876 euro eest.
„Omafinantse
Suurima toetuse saab Metsküla rahvamaja. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Järjekordse Leader-meetme kaudu peaks toetust saama 12 Läänemaaga seotud projekti. Huvi toetuse vastu oli aga see kord tagasihoidlik.
Kodukant Läänemaa meetmespetsialist Maarja Pikkmets ütles, et seekord oli huvi toetust taotleda väiksem kui varem. „Kõik taotlejad läbisid hindamise, kõigi hindepunktid ületasid nõutud lävendi ja kõigile tegime rahastusettepaneku,” rääkis Pikkmets.
Toetuse saamiseks peab projektidele nüüd rohelist tuld näitama põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ehk PRIA. Taotlusvooru kogumaht oli Läänemaal 399 094 eurot ja kui PRIA Kodukant Läänemaa ettepanekud heaks kiidab, jagatakse toetusi 385 876 euro eest.
„Omafinantse
Galerii: Kasari vanal sillal seati paariks tunniks üles kunstinäitus
[gallery ids="447521,447494,447498,447499,447492,447488,447487,447486,447489,447500,447484,447501,447516,447517,447485,447490,447518,447507,447496,447497,447495,447523,447493,447508,447509,447506,447505,447503,447504,447502,447520,447515,447519,447513,447510,447512,447522,447511,447514,447483"]
Neljapäeva keskpäeval muutus Kasari jõe vana sild paariks tunniks taas kunstigaleriiks.
Kunstnikud Haapsalust ja haldusreformi eelsetelt Lõuna-Läänemaa aladelt tulid kaheksandat korda kokku, et panna Kasari vanale sillale üles ühine näitus. Osales ka kunstnik Märjamaalt. Ettevõtmise üks korraldaja Piia Saak ütles, et tänavu lõi kaasa paarkümmend autorit. "See sild on näitusele super koht. Siia on hea pilte kinnitada, inimestel on siin mõnus jalutada, loodus toetab ja mängib
Lihula koolimaja kattus grafitiga
[caption id="attachment_445218" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Piia Saak[/caption]
Lihula kunstikooli õpilased said vabad käed Lihula koolimaja seinad grafitiga katta, sest hoone lammutatakse veel sel kevadel maha.
Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak ütles, et õpilaste käsutusse anti läinud nädala esmaspäeval terve kolmas korrus: saal, koridor, huvijuhi kabinet ja trepid. 30 lapse ringis mässas survepihustitega kuus tundi. Lapsi juhendas Pärnu tänavakunstnik Kryptik.
„Lastele väga meeldis, sest midagi sellist ei ole nad varem teinud,” märkis Saak. Enne seda õppisid lapsed kunstikoolis, seda, mis on tänavakunst ja millised on selle tehnikad. Valmis tehti ka šabloonid.
Saaki sõnul oli see harukordne võimalus grafitit teha, sest tavaliselt lastel selleks võimalusi ei ole.
Foto: Piia Saak[/caption]
Lihula kunstikooli õpilased said vabad käed Lihula koolimaja seinad grafitiga katta, sest hoone lammutatakse veel sel kevadel maha.
Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak ütles, et õpilaste käsutusse anti läinud nädala esmaspäeval terve kolmas korrus: saal, koridor, huvijuhi kabinet ja trepid. 30 lapse ringis mässas survepihustitega kuus tundi. Lapsi juhendas Pärnu tänavakunstnik Kryptik.
„Lastele väga meeldis, sest midagi sellist ei ole nad varem teinud,” märkis Saak. Enne seda õppisid lapsed kunstikoolis, seda, mis on tänavakunst ja millised on selle tehnikad. Valmis tehti ka šabloonid.
Saaki sõnul oli see harukordne võimalus grafitit teha, sest tavaliselt lastel selleks võimalusi ei ole.
12
Läänlased kohtuvad taas piirisillal
[caption id="attachment_424516" align="alignnone" width="987"]
Kohtumine piirisillal. Foto: Tiiu Kammiste[/caption]
Homme kell 12–14 saavad Kasari jõe vanal sillal taas kokku Põhja- ja Lõuna-Läänemaa kunstnikud, et üksteisele vahepeal valminud töid näidata ja sinna kõrvale lihtsalt juttu puhuda. „See on selline vaba, ilma kuraatorita näitus – kes tahab, see saab tulla,” ütles üks ettevõtmise initsiaatoreid, Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak.
Kohtumine piirisillal. Foto: Tiiu Kammiste[/caption]
Homme kell 12–14 saavad Kasari jõe vanal sillal taas kokku Põhja- ja Lõuna-Läänemaa kunstnikud, et üksteisele vahepeal valminud töid näidata ja sinna kõrvale lihtsalt juttu puhuda. „See on selline vaba, ilma kuraatorita näitus – kes tahab, see saab tulla,” ütles üks ettevõtmise initsiaatoreid, Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak. 
Läänlased kohtuvad taas piirisillal
[caption id="attachment_395905" align="alignnone" width="2000"] Esimest korda kogunesid kunstnikud Kasari sillal 2017. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
1. mail saavad Põhja- ja Lõuna-Läänemaa kunstnikud taas kokku Kasari vanal sillal, et öelda üksteisele tere ja näidata oma vahepeal valminud töid.
„Siit- ja sealtpoolt silda tulevad kunstnikud kokku ja toovad pildid kaasa,” ütles kohtumise „Läänlased piirisillal” üks korraldajaid, Lihula kunsti- ja muusikakooli direktor ning Lihula Tapamaja galerii omanik Piia Saak.
Esimest korda kogunesid kunstnikud Kasari sillal 2017. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
1. mail saavad Põhja- ja Lõuna-Läänemaa kunstnikud taas kokku Kasari vanal sillal, et öelda üksteisele tere ja näidata oma vahepeal valminud töid.
„Siit- ja sealtpoolt silda tulevad kunstnikud kokku ja toovad pildid kaasa,” ütles kohtumise „Läänlased piirisillal” üks korraldajaid, Lihula kunsti- ja muusikakooli direktor ning Lihula Tapamaja galerii omanik Piia Saak. 
Lihula kooliõpetajad kutsuvad ämbrisse astuma
[caption id="attachment_370303" align="aligncenter" width="2000"]
Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajad Pille Saatmäe (vasakult), direktor Piia Saak ja Kea Pelapson tunnevad Moeämbrist rõõmu. Foto: Andres Hion[/caption]
Kolm Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajat tuulutasid oma ja sõprade riidekappe ning avasid mitmesaja-aastases majas poe nimega Moeämber.
Lihula peatänaval Tapamaja kunstigaleriis pesitsev vastne poeke on avatud, kui rauast hoovivärava küljes lehvib tuules kärtskollane jakk või mummuline seelik. Kui värav on tühi, on Moeämber suletud, nii et kohe on näha – mingi tavaline kellaaja järgi peetav äri see pole.
Kui öelda, et Moeämbris müüakse teise ringi riideid, siis on see sulatõsi, aga ometi vale. Peale selle ei ütle see Moeämbri kohta suurt midagi. Tavalisest kaltsukast on Moeämber valgusaastate kaugusel.
Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajad Pille Saatmäe (vasakult), direktor Piia Saak ja Kea Pelapson tunnevad Moeämbrist rõõmu. Foto: Andres Hion[/caption]
Kolm Lihula muusika- ja kunstikooli õpetajat tuulutasid oma ja sõprade riidekappe ning avasid mitmesaja-aastases majas poe nimega Moeämber.
Lihula peatänaval Tapamaja kunstigaleriis pesitsev vastne poeke on avatud, kui rauast hoovivärava küljes lehvib tuules kärtskollane jakk või mummuline seelik. Kui värav on tühi, on Moeämber suletud, nii et kohe on näha – mingi tavaline kellaaja järgi peetav äri see pole.
Kui öelda, et Moeämbris müüakse teise ringi riideid, siis on see sulatõsi, aga ometi vale. Peale selle ei ütle see Moeämbri kohta suurt midagi. Tavalisest kaltsukast on Moeämber valgusaastate kaugusel. 
Noortemaja kolimisplaan kütab Lihulas kirgi
[caption id="attachment_202260" align="aligncenter" width="1200"]
Piia Saak. Foto: Mirjam Varik[/caption]
Lääneranna vallavalitsuses küpseb plaan kolida Lihula noortemaja mõisa moonakamajast linna keskele – raamatukogu ning kunsti- ja muusikakooli maja kolmandale korrusele. Plaanile ollakse vastu nii raamatukogus kui ka kunsti- ja muusikakoolis.
„Miks mitte! Minu meelest noortekeskus sobib sinna, me uurime seda võimalust,” ütles vallavanem Mikk Pikkmets. Tema sõnul käivad paljud noored muusikakoolis ja neil oleks lihtne ühest kohast teise minna. „Aga nagu ikka, lööb iga muudatus algul emotsioonid lõkkele. Vahel ei vaevuta argumentidesse süüvima,” ütles vallavanem.
Pikkmetsa sõnul pakkunud alevi keskele kolimise plaani välja noored ise. Ta lisas, et kaalutud on eri võimalusi, kuid praegu tundub kõige loogilisem koht siiski muusika- ja kunstikooli maja kolmas korrus.
Piia Saak. Foto: Mirjam Varik[/caption]
Lääneranna vallavalitsuses küpseb plaan kolida Lihula noortemaja mõisa moonakamajast linna keskele – raamatukogu ning kunsti- ja muusikakooli maja kolmandale korrusele. Plaanile ollakse vastu nii raamatukogus kui ka kunsti- ja muusikakoolis.
„Miks mitte! Minu meelest noortekeskus sobib sinna, me uurime seda võimalust,” ütles vallavanem Mikk Pikkmets. Tema sõnul käivad paljud noored muusikakoolis ja neil oleks lihtne ühest kohast teise minna. „Aga nagu ikka, lööb iga muudatus algul emotsioonid lõkkele. Vahel ei vaevuta argumentidesse süüvima,” ütles vallavanem.
Pikkmetsa sõnul pakkunud alevi keskele kolimise plaani välja noored ise. Ta lisas, et kaalutud on eri võimalusi, kuid praegu tundub kõige loogilisem koht siiski muusika- ja kunstikooli maja kolmas korrus. 
