Silt: paralepa mets
11
Looduskaitsjad tahavad RMK raiekava vaidlustada
[caption id="attachment_293643" align="alignnone" width="2000"]
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.