Silt: Päästeamet

[caption id="attachment_235604" align="alignright" width="900"] Päästjad lõikasid "kannatanu" paarikümne minutiga autost välja. Foto: Urmas Lauri[/caption]On teisipäev, kell mõni minut üle 10.30. Taebla Auto hoovil seisab kaks päästeautot, Haapsalu ja Risti omad, ning kaheksa päästjat koos kahe operatiivkorrapidajaga askeldavad platsil. Tegemist pole õnnetuse, vaid koolitusega. Päästjad harjutavad autoromude peal kannatanu masinast väljalõikamist liiklusõnnetuse puhul. „Oluline on lihasmälu, asi peab olema käe sees,” räägib Läänemaa operatiivkorrapidaja Hannes Kliss. Ta lisab, et on näha: kui piisavalt praktikat ei ole, hakkavad põhitõed ununema. Harjutamise sagedus ei sõltu aga päästjate tahtest ja viitsimisest, vaid sellest, kas on, mille peal harjutada ehk siis autovrakkide olemasolust. Nende hankimine pole lihtne. Läänemaa päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul ongi päästjatele abiks olnud Taebla Auto, kellelt saab harjutamiseks vrakke nii Läänemaal kui ka näiteks Hiiumaal ja Lihulas. Aasma lisab, et kui kevadise suurpuhastuse ajal soovib keegi oma õues seisvast romust vabaneda ja päästjatele annetada, võetakse see tänutundega vastu. „Väike vana vrakk, mis romulasse jõuab, annab päästjatele väga palju juurde,” kinnitab Aasma. Koolitus Taeblas läheb käima. Enne kui kannatanud autosse paika pannakse, lastakse lahti turvapadjad. Käib pauk ja autosse imbub suitsu. „Kui õnnetuses surma ei saa, siis sured vingu kätte,” kommenteerib keegi päästjatest kõrvalt. Tõepoolest, õhkpadjast tõusvat suitsu pole just vähe.

Tuletõrjujad kustutavad Jõgisoo elumajapõlengut, milles hukkus majaperenaine. Foto: Urmas Lauri Eelmise aasta ainus hukkunuga tulekahju Läänemaal oli selline, mille juhtumist võis ette aimata –korduvalt ukse taga käinud päästjaid majaomaniksisse ei lasknud ja vallalt abi vastu ei võtnud. „Kui inimene abi vastu ei taha võtta, siis vallavalitsus ei saa aidata,” ütles Kullamaa endine vallavanem Jüri Ott oktoobris Jõgisoo külas juhtunud traagilise tuleõnnetuse kohta. Tuleõnnetuses hukkunud naise elustiil oli ennasthävitav. Mullusest 90 Läänemaa tulekahjust olid kümme eluhoonete põlengud, millest üks lõppes inimese hukkumisega. Peamiselt saavad tulekahjud alguse hooletusest lahtise tule kasutamisel, rikkest elektripaigaldises või kütteseadmes. Kümne aastaga on nii tulekahjude kui ka tules hukkunute arv Eestis mitu kordalangenud. Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhi Viktor Saaremetsasõnul on langus olnud pöördvõrdeline kodukülastuste arvu kasvuga ehk mida rohkem on kutselised ja vabatahtlikud päästjad käinud kodude tuleohutuse kohta nõu andmas, seda vähemon tulekahjusid ja hukkunuid.