Silt: Oru kultuurisaal
3
Galerii: Lääne-Nigula valla täiega tegijad pidasid Orul pidu
[gallery ids="439260,439261,439262,439263,439264,439265,439266,439267,439268,439269,439270,439271,439272,439273,439274,439275,439276,439277,439278,439279,439280,439281,439282,439283,439284,439285,439286,439287,439288,439289,439290,439291,439292,439293,439294,439295,439296,439297,439298,439299,439300,439301,439302,439303,439304,439305,439306,439307,439308,439309,439310,439311,439312,439313,439314,439315,439316,439317,439318,439319"]
Laupäeval pidas Oru kultuurisaali üle Lääne-Nigula valla kokku tulnud seltskonnad Täiega Tegijate Õhtut.
“Natukene on see meie tänane õhtu siin selleks, et mõelda korra nende ilusate aegade peale, kus Haapsalu kultuurikeskuses toimusid Vähegi Viitsijate Päevad,” ütles õhtujuht, maskis tegelane, kes end Ricardoks nimetas.
Nüüd vähegi viitsijad enam Haapsalus kokku ei saa, neid seal enam ei ole. “Aga ärgu olgu, sest me teeme ise!” kuulutas Ricardo. “Ja teeme veel paremini ja teeme veel ilusamini!”
Õhtujuhi sõnul tek
Oru kandi probleem: kuhu panna üles aasta küla silt
[caption id="attachment_439340" align="aligncenter" width="1920"]
Läänemaa aasta küla on tänavu Oru külad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kandi külad kuulutati konkursi “Läänemaa aasta küla 2024” võitjaks. Nüüd ollakse seal aga tõsise probleemi ees - kuhu panna aasta küla silt üles.
Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist tegi lahenduse leidmiseks vastava
Läänemaa aasta küla on tänavu Oru külad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kandi külad kuulutati konkursi “Läänemaa aasta küla 2024” võitjaks. Nüüd ollakse seal aga tõsise probleemi ees - kuhu panna aasta küla silt üles.
Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist tegi lahenduse leidmiseks vastava
Oru kuusepuud ootavad taas ehtimist
[caption id="attachment_437975" align="alignnone" width="1920"]
Ka eelmisel aastal said kuused uhked kaunistused. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kultuuriselts laseb omakandi 15 külal novembri viimasel nädalal taas kuusepuid ehtida.
Oru kultuurisaali juht Viivika Orula ütles, et loodab, et selleks ajaks on vihmasabin asendunud lumega. „Siis on pilt ilusam,” ütles ta.
Küla kuusepuu kaunistamiseks on Orula vihjeks andnud, et järgmisel aastal täitub Eesti raamatul 500, kuid otseselt sellest teemas
Ka eelmisel aastal said kuused uhked kaunistused. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kultuuriselts laseb omakandi 15 külal novembri viimasel nädalal taas kuusepuid ehtida.
Oru kultuurisaali juht Viivika Orula ütles, et loodab, et selleks ajaks on vihmasabin asendunud lumega. „Siis on pilt ilusam,” ütles ta.
Küla kuusepuu kaunistamiseks on Orula vihjeks andnud, et järgmisel aastal täitub Eesti raamatul 500, kuid otseselt sellest teemas
Galerii: Kollaažid viivad põgenema sunnitud ukrainlased paralleelreaalsusse
[gallery ids="435342,435343,435344,435345,435346,435347,435348,435349,435350,435351,435352,435353,435354,435355,435356,435357,435358,435359"]
Kuu aja jooksul saab Oru osavallamaja Arhiivis välja pandud Viktoria Berezina kollaažidel uudistada tükikest Ukrainast.
Teisipäeval avati Linnamäel Oru raamatukogu ja kultuurisaali Arhiivis Hersonist pärit Ukraina kunstniku Viktoria Berezina kollaažide näitus „Mina olen looduses. Loodus on minus”.
Berezina rääkis näituse avamisel, et oli jaanuaris 2022 Hersoni loomeettevõtjatega Tartu loomemajanduskeskuse kutsel Tartus, kus sai tuttavaks Raul Oreškiniga. Tekkis koostööplaan kunstnike vahetuseks Tartu ja Hersoni vahel. „Pöördusime koju tagasi, aga siis üsna kohe algas sõda,” meenutas Berezina. „Siis hakkasingi iga päev kirjutama e-kirju, sest tundsin, et see aitab mind elus püsida, see mõjus mulle omamoodi psühhoteraapiana.”
Banduura saatel lauldud „Kauges külas” avas Oru kultuuriaasta
[gallery ids="435314,435315,435316,435317,435318,435319,435321,435322,435324,435325"]
Oru kultuuriaasta mängis teisipäeva õhtul avatuks banduuramängija Inna Lisnjak koos kaasmaalastega Ukrainast.
Võimsa akordina kõlas ukrainlannade koos pealtvaatajatega eesti keeles lauldud Curly Stringsi hittlugu „Kaugel külas”. „Kauges külas” sobib Oru kandiga imehästi, sest laulu sõnad on kirjutanud Kristiina Ehin, kelle juured on Soolu ja Jalukse piiril endises Änniste külas.
Et Oru kultuuriaasta avati just nimelt ukrainlaste toel, sobis ka sellega, et 24. september on Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev.
Eakate suvepidu tõi Oru kultuurisaali rahvast täis
[caption id="attachment_430313" align="alignnone" width="696"]
Suvepidu tõi Oru kultuurisaali eakaid paksult täis. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Kuna neljapäevaks lubas Läänemaale vihma, kolis Linnamäe pargis toimuma pidanud väärikate suvepäev Oru kultuurisaali, kuhu tuli peolisi rohkem kui saalis ruumi.
Suvepidu tõi Oru kultuurisaali eakaid paksult täis. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Kuna neljapäevaks lubas Läänemaale vihma, kolis Linnamäe pargis toimuma pidanud väärikate suvepäev Oru kultuurisaali, kuhu tuli peolisi rohkem kui saalis ruumi. 
Oru Arhiivis kõlas kogukonna luule
[caption id="attachment_423064" align="alignnone" width="1920"]
Oru Arhiivi esimesest luuleõhtust osavõtjad. Foto erakogu[/caption]
Kui kokku saavad õiged inimesed, hakkavad väikestest mõttekatketest kasvama suured ideed. Nii ka nüüd. Olles laste saatjaks nende luulevõistlusel, märkasin jutuajamise käigus mõtet, et huvitav oleks kuulda ka õpetajaid oma loomingut esitamas. Kohe tekkis äratundmise klikk – oma Haapsalu kolledži magistriõpingute käigus pidin ellu kutsuma põlvkondadeülese kogukonnaürituse.
Oru Arhiivi esimesest luuleõhtust osavõtjad. Foto erakogu[/caption]
Kui kokku saavad õiged inimesed, hakkavad väikestest mõttekatketest kasvama suured ideed. Nii ka nüüd. Olles laste saatjaks nende luulevõistlusel, märkasin jutuajamise käigus mõtet, et huvitav oleks kuulda ka õpetajaid oma loomingut esitamas. Kohe tekkis äratundmise klikk – oma Haapsalu kolledži magistriõpingute käigus pidin ellu kutsuma põlvkondadeülese kogukonnaürituse.
Madis Jürgen pani Rock Hoteli loo raamatusse
[caption id="attachment_418853" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaal Keedika külas vana talumaja omav ajakirjanik Madis Jürgen tutvustas Oru kultuurisaalis raamatut legendaarsest ansamblist Rock Hotel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läinud nädalal tutvustas ajakirjanik Madis Jürgen Oru kultuurisaalis oma raamatut „Rock Hotel. Viimane mäng”.
Jürgen rääkis ka ajakirjanikutööst ja oma seostest Läänemaaga.
Tallinnas Nõmmel elav Maalehe ajakirjanik Madis Jürgen ostis aastate eest endale majapidamise ka Läänemaale Keedika külla. Millal täpselt ost teoks sai, seda Jürgen enam ei mäletanud. „Ammu,” ütles ta. Küll aga teadis seda täpselt Jürgeni naabrinaine Marju Heldema – see oli aastal 2002.
Läänemaal Keedika külas vana talumaja omav ajakirjanik Madis Jürgen tutvustas Oru kultuurisaalis raamatut legendaarsest ansamblist Rock Hotel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läinud nädalal tutvustas ajakirjanik Madis Jürgen Oru kultuurisaalis oma raamatut „Rock Hotel. Viimane mäng”.
Jürgen rääkis ka ajakirjanikutööst ja oma seostest Läänemaaga.
Tallinnas Nõmmel elav Maalehe ajakirjanik Madis Jürgen ostis aastate eest endale majapidamise ka Läänemaale Keedika külla. Millal täpselt ost teoks sai, seda Jürgen enam ei mäletanud. „Ammu,” ütles ta. Küll aga teadis seda täpselt Jürgeni naabrinaine Marju Heldema – see oli aastal 2002.
Oru tiibklaver ootab annetusi
[caption id="attachment_417188" align="alignnone" width="2000"]
Oru tiibklaver. Foto: Viivika Orula[/caption]
Oru kultuurisaali Estonia tiibklaverit lahutab restaureerimisele saatmisest veel mõnisada eurot.
„Kui saame summa kokku, siis läkitame uue aasta alguses klaveri meistrite juurde,“ ütles Oru kultuurisaali juht Viivika Orula.
Oru tiibklaver. Foto: Viivika Orula[/caption]
Oru kultuurisaali Estonia tiibklaverit lahutab restaureerimisele saatmisest veel mõnisada eurot.
„Kui saame summa kokku, siis läkitame uue aasta alguses klaveri meistrite juurde,“ ütles Oru kultuurisaali juht Viivika Orula. 
Iga Oru kandi küla saab ehtida oma kuuske
[caption id="attachment_415805" align="aligncenter" width="2000"]
Foto: Leili Küünarpuu[/caption]
Oru kandi kogukond elab 15 külas. Kultuurkapitali toel valmis 15 objektist koosnev installatsioon “Pärand kui põhjatu keelerikkuse allikas”, mis kujutab vineerist välja saetud paari meetri kõrguseid kuuski.
Igal külal on nüüd võimalus tulla ja jõulude ootuse ajal ära kaunistada oma kultuurisaali esise katuse alla paigutatud kuusk.
Foto: Leili Küünarpuu[/caption]
Oru kandi kogukond elab 15 külas. Kultuurkapitali toel valmis 15 objektist koosnev installatsioon “Pärand kui põhjatu keelerikkuse allikas”, mis kujutab vineerist välja saetud paari meetri kõrguseid kuuski.
Igal külal on nüüd võimalus tulla ja jõulude ootuse ajal ära kaunistada oma kultuurisaali esise katuse alla paigutatud kuusk.