Silt: muuseumiöö
Galerii: muuseumiöö ajas inimesed liikvele
[gallery ids="425626,425627,425628,425629,425630,425631,425632,425633,425634,425635,425636,425637,425638,425639,425640,425641,425642,425643,425644,425645,425646,425647,425648,425649,425650,425651,425652,425653,425654,425655,425656,425657,425658,425659,425660,425661,425662,425663,425664,425665,425666,425667,425668,425669,425670,425671,425672,425673,425674,425675,425676,425677,425678"]
Ilus ja sume õhtu meelitas muuseumiööl sadu inimesi muuseume külastama. Kella poole üheksa paiku oli kahe ja poole tunniga Haapsalu linnusemuuseumi külastanud ligi pooltuhat inimest, Haapsalu raekojast oli muuseumi esimese paaru tunniga läbi astunud paarsada inimest.
Haapsalu raekoja külastajad võisid mööbli- ja kuurordinäitusele lisaks näha ka samal päeval raekoja fuajee seinal avatud infostendi missionär Hedvig Büllist.
Arheoloog viis rahva muuseumiööl jalutuskäigule
[caption id="attachment_425624" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption]
Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab.
Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa.
Juhtkiri: kodukoha muuseum
[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption]
Soomerootslasest filmirežissöör Klaus Härö, kes aastaid tagasi võttis Eestis üles filmi „Vehkleja“, tunnistas toona intervjuus Lääne Elule, et polnud enne filmivõtete algust kordagi Eestis käinud, kuigi tema kodulinn Porvoo asub Helsingist vähem kui tunnise autosõidu kaugusel. Härö ütles, et Eesti oli talle seni nagu kodukoha muuseum, mis tundus olevat nii lähedal, et sinna jõuab igal ajal minna, aga millegipärast ometi ei lähe.
Laupäeval tekib just võimalus võtta kätte ja minna sinna lähedal asuvasse kodukandi muuseumisse, kuhu muidu kuidagi ei satu, sest muuseumiöö puhul avavad mäluasutused üle Eesti juba 14. korda laupäeva õhtul uksed ja ootavad külastajaid tavapärasest hilisemal ajal.
Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni
[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.
Muuseumiöö kutsus maalima ja rongiga sõitma
[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"] Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption]
Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust.
Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas.
Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk.
Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.
Muuseumiöö kutsus liikuma
[gallery td_gallery_title_input="muuseumiöö_andra" ids="398473,398474,398475,398476,398477,398478,398479,398480,398481,398482,398483,398484,398485,398486,398487,398488,398489"]
Muuseumiöö Haapsalus. Fotod Andra Kirna.
Muuseumiööl oli enamus Haapsalu muuseume külastajatele avatud kuni kella kümneni õhtul.
Arheoloog viis muuseumiööl rahva jalutuskäigule
[caption id="attachment_398470" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Mati Mandel Lihulas muuseumiöö ringkäigul. Andres Hioni foto[/caption]
Lihulas viis laupäeva õhtul muuseumiööle tulnud rahva Lihula mõisa mäele ja linnuse varemetesse jalutuskäigule sealset ajalugu põhjalikult uurinud arheoloog Mati Mandel.
"Räägin sellest, mida enne nii väga ei ole räägitud," ütles Mandel enne jalutuskäiku. Uuema teooria järgi ristiusustati Lihula tükk maad varem, kui seni on arvatud. "Juba enne päris ristiusustamist," märkis Mandel.
Muuseumiöö kutsub liikuma
[caption id="attachment_308081" align="alignnone" width="696"] Muuseumiöö tuleb taas. Foto arhiiv.[/caption]
Tuleva laupäeva õhtul on Läänemaa mäluasutused avatud tavapärasest kauem, sest on muuseumiöö, mille teemaks on tänavu „Öös on liikumist”.