Silt: muuseumiöö
Tänavaküsitlus: kas te muuseumiööl käisite?
Kas te muuseumiööl käisite?
Einar
Ei saanud: vaatasin Eurovisiooni ega leidnud aega. Aga ma olen eelmistel aastatel käinud. Siis on olnud tore ja sai odavalt hakkama. Eestis ma väga tihti muuseume ei külasta, aga välismaal küll. Ma käin reisidel palju.
Diana
Jah, käisin
Einar
Ei saanud: vaatasin Eurovisiooni ega leidnud aega. Aga ma olen eelmistel aastatel käinud. Siis on olnud tore ja sai odavalt hakkama. Eestis ma väga tihti muuseume ei külasta, aga välismaal küll. Ma käin reisidel palju.
Diana
Jah, käisin
Galerii: muuseumiöö pani rahva liikuma
[gallery ids="448781,448844,448843,448842,448841,448840,448839,448838,448837,448836,448835,448834,448833,448829,448828,448827,448826,448825,448824,448823,448822,448821,448820,448819,448818,448817,448816,448815,448814,448813,448812,448811,448810,448809,448808,448807,448806,448805,448804,448803,448802,448801,448800,448799,448798,448797,448796,448795,448794,448793,448792,448791,448790,448789,448788,448787,448786,448785,448784,448783,448782"]
14. korda toimunud muuseumiöö pani haapsallased laupäeva õhtul muuseumist muuseumisse liikuma. Tänavune muuseumiöö oli pühendatud raamatuaastale ja kandis pealkirja "Öös on raamatut".
Aasta teemale kohaselt avatigi Haapsalu kirikutes kaks raamatuteemalist näitust. Haapsalu Jaani kiriku näitusel "Loaga ja loata" on välja pandud legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara nõukogude okupatsiooni ajast.
"See näitus on natuke ühekülgne selle poolest, et enamik pärineb Salumäede dünastia liikmetelt. Aga see on nii sellepärast, et teiste vaimulike loodud loomingut meie käes ei ole," selgitas Mart Salumäe.
Näitusel on siiski ka mõni selline asi, mille trükkimiseks oli võimalik usuasjade volinikult luba saada. "Üks se
Muuseumid ootavad külastajaid hilisööni
[caption id="attachment_305726" align="alignnone" width="1920"]
Rannarootsi muuseumis kõlab muuseumiööl muusika ja osa saab ka raamatutest. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeva õhtul hoiavad muuseumid ja mäluasutused muuseumiöö puhul 14. korda õhtul ukse kauem avatuna.
Läänemaal on laupäeva õhtul lahti 11 muuseumi ja kirikut, lisaks ka Lihula muuseum. Üle Eesti osaleb programmis ligi 200 muuseumi ja mäluasutust.
Tänavuse muuseumiöö teema „Öös on raamatut” tähistab 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest. Aasta teema kohaselt näitavad mitu Läänemaa muuseumi ja kirikut sel puhul uuemat ja vanemat kirjavara.
Haapsalu Jaani kirikus avatakse laupäeval kl 18 näitus „Loaga ja loata”, kus on Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Mart Salumäe sõnul välja pandud nõukogude okupatsiooni aegne legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara. Peamiselt on need usuteaduse instituudi õpikud, mille on kirjutanud toonased professorid Elmar Salumaa, Robert Kannukene
Rannarootsi muuseumis kõlab muuseumiööl muusika ja osa saab ka raamatutest. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeva õhtul hoiavad muuseumid ja mäluasutused muuseumiöö puhul 14. korda õhtul ukse kauem avatuna.
Läänemaal on laupäeva õhtul lahti 11 muuseumi ja kirikut, lisaks ka Lihula muuseum. Üle Eesti osaleb programmis ligi 200 muuseumi ja mäluasutust.
Tänavuse muuseumiöö teema „Öös on raamatut” tähistab 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest. Aasta teema kohaselt näitavad mitu Läänemaa muuseumi ja kirikut sel puhul uuemat ja vanemat kirjavara.
Haapsalu Jaani kirikus avatakse laupäeval kl 18 näitus „Loaga ja loata”, kus on Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Mart Salumäe sõnul välja pandud nõukogude okupatsiooni aegne legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara. Peamiselt on need usuteaduse instituudi õpikud, mille on kirjutanud toonased professorid Elmar Salumaa, Robert Kannukene
Muuseumiööl näeb kinovagunis vanu amatöörfilme
[caption id="attachment_448142" align="alignnone" width="1920"]
Raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraatori Riho Luhteri sõnul ei mõju metallkarbis hoidmine filmidele hästi. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Aastakümneid Läänemaa muuseumi fondis peidus olnud filmirullid 1970. aastate Haapsalust jõuavad raudteemuuseumis muuseumiööl vaatajate ette.
Muuseumiööd ette valmistades kogunes väike seltskond muuseumitöötajaid reedel kinohommikule. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraator Riho Luhteri käe all hakkas surisema filmiprojektor ja seinale ilmusid mustvalged filmikaadrid 1977. aasta üleliidulisest taidlusfestivalist Haapsalu kultuurikeskuse laval.
17 minuti pikkuse filmi jooks
Raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraatori Riho Luhteri sõnul ei mõju metallkarbis hoidmine filmidele hästi. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Aastakümneid Läänemaa muuseumi fondis peidus olnud filmirullid 1970. aastate Haapsalust jõuavad raudteemuuseumis muuseumiööl vaatajate ette.
Muuseumiööd ette valmistades kogunes väike seltskond muuseumitöötajaid reedel kinohommikule. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi koguhoidja ja kuraator Riho Luhteri käe all hakkas surisema filmiprojektor ja seinale ilmusid mustvalged filmikaadrid 1977. aasta üleliidulisest taidlusfestivalist Haapsalu kultuurikeskuse laval.
17 minuti pikkuse filmi jooks
Galerii: muuseumiöö ajas inimesed liikvele
[gallery ids="425626,425627,425628,425629,425630,425631,425632,425633,425634,425635,425636,425637,425638,425639,425640,425641,425642,425643,425644,425645,425646,425
Arheoloog viis rahva muuseumiööl jalutuskäigule
[caption id="attachment_425624" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption]
Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab.
Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa.
Arheoloog Mati Mandel Lihula mõisamäel ringkäiku tegemas. Andres Hion[/caption]
Aastakümneid Lihulas väljakaevamisi korraldanud ja Lihulat Eesti Pompeiks nimetav arheoloog Mati Mandel viis ajaloohuvilised muuseumiööl Lihula mõisamäele ja linnusevaremetesse tunnipikkusele jalutuskäigule, et rääkida, mida maapõu peidab.
Aegsasti enne seda, kui mõisa kell jalutuskäigu alguse pooltundi lõi, kogunes rahvast muuseumi ette. "Mati peale ikka tullakse kohale," ütles Lihula muuseumi varahoidja Maigi Magnus. Vastavatud kohvikus ootasid koogid. Mandel ise uuris mõisa ees seepiakarva fotot, mille jalutuskäigule tulnud abielupaar saanud vana mööbliga kaasa. 
Juhtkiri: kodukoha muuseum
[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"]
Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption]
Soomerootslasest filmirežissöör Klaus Härö, kes aastaid tagasi võttis Eestis üles filmi „Vehkleja“, tunnistas toona intervjuus Lääne Elule, et polnud enne filmivõtete algust kordagi Eestis käinud, kuigi tema kodulinn Porvoo asub Helsingist vähem kui tunnise autosõidu kaugusel. Härö ütles, et Eesti oli talle seni nagu kodukoha muuseum, mis tundus olevat nii lähedal, et sinna jõuab igal ajal minna, aga millegipärast ometi ei lähe.
Laupäeval tekib just võimalus võtta kätte ja minna sinna lähedal asuvasse kodukandi muuseumisse, kuhu muidu kuidagi ei satu, sest muuseumiöö puhul avavad mäluasutused üle Eesti juba 14. korda laupäeva õhtul uksed ja ootavad külastajaid tavapärasest hilisemal ajal.
Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption]
Soomerootslasest filmirežissöör Klaus Härö, kes aastaid tagasi võttis Eestis üles filmi „Vehkleja“, tunnistas toona intervjuus Lääne Elule, et polnud enne filmivõtete algust kordagi Eestis käinud, kuigi tema kodulinn Porvoo asub Helsingist vähem kui tunnise autosõidu kaugusel. Härö ütles, et Eesti oli talle seni nagu kodukoha muuseum, mis tundus olevat nii lähedal, et sinna jõuab igal ajal minna, aga millegipärast ometi ei lähe.
Laupäeval tekib just võimalus võtta kätte ja minna sinna lähedal asuvasse kodukandi muuseumisse, kuhu muidu kuidagi ei satu, sest muuseumiöö puhul avavad mäluasutused üle Eesti juba 14. korda laupäeva õhtul uksed ja ootavad külastajaid tavapärasest hilisemal ajal. 
Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni
[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval. 
Muuseumiöö kutsus maalima ja rongiga sõitma
[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"]
Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption]
Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust.
Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas.
Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk.
Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.
Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption]
Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust.
Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas.
Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk.
Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.