Silt: muinsuskaitseamet

[gallery ids="384938,384940,384942,384944,384946,384948,384950"] Fotod Malle-Liisa Raigla Kolmapäeval avas muinsuskaitseamet Haapsalus Karja tänaval Evald Okase muuseumi aial fotonäituse „Elav vana linn”, kus on väljas samanimelise fotokonkursi viis põhikategooria võidufotot ja viis žürii lemmikfotot. Näitusele on jõudnud ka fotod Haapsalust ja Lihulast. Muinsuskaitseameti projektijuhi Triinu Viirese sõnul kutsuti võistlusega inimesi üles märkama elu vanas linnas. Parimad fotod valiti viies kategoorias: parim tegelusfoto, parim linnamelutabamus, parim vanalinnamaastiku jäädvustus, parim arhitektuurifoto ja peaauhind. Žürii lemmikute hulgas on ka Ireen Trummeri foto Haapsalu Saue ja Wiedemanni tänava ristmikust. „Fotole on tabatud Haapsalu vanalinna suvine hetk, mis annab ajastutruult edasi ajaloolise kuurortlinna hubast ja inimmõõtmelist miljööd,” ütles Viires. Ta lisas, et jäädvustuse teeb eriliseks ootamatu perspektiivvaade ristuvale tänavanurgale, mida ääristavad eriilmelised ajaloolised hooned.

[caption id="attachment_375716" align="alignnone" width="728"] Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala hooned on nüüd jagatud väärtuse järgi kolme kategooriasse. Muinsuskaitseamet[/caption] Haapsalu vanalinna loodavas kaitsekorralduskavas on ettepanek laiendada muinsuskaitseala Väikese viigini. Muinsuskaitseala laiendamise ettepanek koorus välja kevadel avalikul koosolekul. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul puudutab laienemine eelkõige Väikese viigi äärset piirkonda, Suur-Lossi ja Lembitu tänavat. „Valisime selle loogika järgi, et kui üks tänavapool on kaitse all, teine aga mitte, on see kummaline,“ ütles ta.

[caption id="attachment_101747" align="aligncenter" width="800"] Mati Mandel. Foto: erakogu[/caption] Enam kui poolsada aastat Läänemaa esiajalugu uurinud arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel sai pikaajalise pühendunud töö eest arheoloogia valdkonnas muinsuskaitseameti elutööpreemia. Eesti ajaloomuuseumis töötavat Mandlit nimetas amet arheoloogiapärandi kaitse raudvaraks. Tema jalajälgi – avastatud muistiseid muinas- ja keskajast – on täis suur osa Eestist, põhiliselt aga ajalooline Lääne- ja Harjumaa. „Mati on Mati. Minu jaoks on ta alati olnud see, kes asju teab ja kellel on lisaks suurepärane mälu,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.

[caption id="attachment_312755" align="aligncenter" width="2000"] Ackermanii Kristuse kuju Karuse kirikus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseameti aastapreemiate jagamisel sai parima uurija preemia Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond. Hästi restaureeritud kunstimälestise aastapreemia sai Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimise eest konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. ... Vt ka: “Läänemaa kirikuvarad sõitsid Tallinna näitusele” “Nõva kiriku haruldaste vitraažide restaureerimine tõi muinsuskaitse aastapreemia”

/wp-content/uploads/2019/05/MG_8793.jpg" alt="" width="1417" height="945" /> Nõva Püha Olavi koguduse juhatuse esimees Silja Silver kirku altari ja haruldaste vitraažakende taustal. Foto Arvo Tarmula[/caption] Muinsuskaitse aastaauhinna sai hästi restaureeritud kunstimälestiste kategoorias Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine. Kolmapäeva õhtul kuulutas muinsuskaitseamet välja tänavuste aastaauhindade laureaadid ja Nõva kiriku vitraažide restaureerimise eest said selle Nõva Püha Olavi kogudus ning restaureerimistööd teinud korrastas restaureerimis- ja digiteerimiskoja Kanut meeskond Heige Peets, Maris Allik, Tea Šumanov, Aire Aksiim, Martin Sernat. Muinsuskaitse aastauhinnaga ei kaasne rahalist preemiat.