Silt: muinsuskaitse

[caption id="attachment_429436" align="alignnone" width="1920"] Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa oli esimene maakond, kus muinsuskaitseamet alustas riikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirja korrastamisega ja kus ollakse selle esimese etapiga lõpusirgel. „Põhitöö on tehtud ja eelnõu on ministeeriumis,” ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Lõpusirgel ollakse siiski alles mälestiste ülevaatamise esimese etapiga ehk loogiliselt üksteisega seotud, kuid eraldi kaitse all olevate mälestiste liitmise ja nimetuste korrastamisega. Kui viis aastat tagasi hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, võttis muinsuskaitseamet eesmärgiks üle vaadata kaitsealuste mälestiste nimekirjad. Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, millest üle 5200 on ehitismälestised.

Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna.

[caption id="attachment_419645" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa kirik linnulennult. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal saavad muinsuskaitseametilt tänavu suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on toetusraha eest kavas korda teha katus. „Summaliselt ei ole Läänemaale tulevaid toetusi vähe, aga toetust saanud objekte on vähe,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.

[caption id="attachment_410457" align="alignnone" width="1920"] Taebla vana koolimaja uus katus. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa kõige keerulisema katusega muinsuskaitsealune Taebla vana koolimaja sai sel nädalal täies ulatuses tuttuue tsinkplekk-katuse. Suur osa uuest katusest ehitati koolimajale mullu, kuid toona jäi 600 m² suurusest katusest maja esiküljel vahetamata 140 m². Muinsuskaitseamet toetas mullu Taebla kooli katuse remonti 100 000 euroga. Sellest terve katuse korda tegemiseks ei piisanud. Hanke võitnud OÜ Resteh vahetas välja umbes kolmveerand katusest – hoone mõlemad tiivad, mis olid kehvemas seisus. Keskmine, lihtsam osa, jäi toona tegemata.

[caption id="attachment_391685" align="alignnone" width="2000"] Carolin Pihlap, Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma juht[/caption] Ligi aasta kestnud töörühma töö tulemusel ja avalike arutelude toel on muinsuskaitseametis valminud Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu. Sellel aastal tähistab 1973. aastal loodud Haapsalu muinsuskaitseala juubelit. Õige aeg on koostada sellele uus kaitsekord, kaasates seekord ka kohalikke elanikke ja ühiselt kokku leppida, mis on Haapsalu eripära, millised väärtused on olulised ja kuidas neid kaitsta. Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on alates 7. märtsist avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi.

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"] Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro. Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.

[caption id="attachment_368288" align="alignnone" width="2000"] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul kohtab ta mööda Eestit ringi käies sageli suhtumist, et muinsuskaitse on midagi õudset. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Muinsuskaitseameti peadirektori Liisa Pakosta sõnul on käimasolev muinsuskaitsealade kaitsekorra muutmine ette võetud selleks, et piirangud ja nõuded oleks hoone kaupa arusaadavad. Praegu on käimas Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra muutmine. Üks avalik koosolek on olnud, teine tulemas. Kuidas Haapsalus kaitsekorra muutmine edeneb? Haapsalu on teiste omavalitsuste taustal välja joonistunud selle poolest, et siin on inimesed olnud tõesti väga huvitatud ja väga aktiivselt kaasa rääkinud. Haapsalus tundub, et inimesed on aru saanud seosest, et siinne muinsuskaitseala, mille eesmärk on hoida õhustikku, toob siia turismi. Nagu kolleegid ütlesid, on Haapsalus tulnud avalikel koosolekutel osalenud inimestelt ettepanek muinsuskaitseala pigem laiendada.

[gallery ids="340012,340013,340014,340015,340016"] Fotod: Urmas Lauri Kümme Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala esimese kursuse lõpetanud tudengit invnenteerivad sel nädalal Lihula muisuskaitseala. “Lihulas on Eesti kõige väiksem muinsuskaitseala, piirneb ühe tänavaga, hea lihtne teha,” ütles tudengite juhendaja Triin Talk.