Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_152044" align="aligncenter" width="1024"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption] President koos haridusministriga ootab tänavu Kadrioru roosiaeda rohkem kui 600 gümnaasiumi, kutsekooli ja magistriastme lõpetajat, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Monika Undo. Sel aastal ei ole aga kõik kuldmedaliga gümnaasiumilõpetajad presidendi vastuvõtule kutsutud. Nimelt saab kutse presidendi vastuvõtule igast Eesti koolist vähemalt üks lõpetaja, kes aga ei pea olema ilmtingimata medalist. Nagu tõdes president Kersti Kaljulaid: „Kõigis Eestimaa nurkades jagub tublisid ja edasipürgivaid noori, kes tunnustamist väärt.” Selles, et kool saab võimaluse saata vastuvõtule vaid ühe kirka medali saajatest, pole midagi uut. Nii oli aastani 2014. Siis tegi muudatuse president Toomas Hendrik Ilves, kes hakkas vastuvõtule kutsuma kõiki kuldmedaliste. Minu meelest väga hea algatus president Ilvese poolt.

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] On öeldud, et parim viis oma sõnumit teistele edasi anda on seda kanda. President Kersti Kaljulaid kandis teatavasti valitsuse vande andmisel 29. aprillil dressipluusi, millel oli tekst „Sõna on vaba”. Kust on aga saanud alguse sõnumite trükkimine riietele? Londoni moe- ja tekstiilimuuseumi kuraator Dennis Nothdruft on öelnud, et just T-särk on põhiline viis maailmale öelda, kes sa oled ja milline sa oled. Miks nii? Nagu on nentinud disainer Ashish Gupta, siis on T-särk nagu reklaampind selle kohta, millesse inimene usub. T-särkidest, aga ka pusadest on saanud universaalsed sõnumikandjad.

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Tänavu mais möödub 150 aastat Haapsalust pärit Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) sõnaraamatu ilmumisest. Kuigi Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat avaldati 1869. aastal, ei ole see ajaga oma tähtsust minetanud. Milles siis peitub Wiedemanni sõnaraamatu fenomen? Seda võib pidada eesti keele varasalveks. Keeleteadlane Paul Ariste on märkinud, et tegu on sõnaraamatuga, kust iga eesti keele tarvitaja võib üha midagi niisugust leida, mida ta vajab. Seal on liiatigi sellist ainestikku, mida hiljem pole kirja pandud, mis on eesti keelest hääbunud.

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uudis selle kohta, et politsei- ja piirivalveamet on loobunud lapse esimese dokumendi taotlemisel väljadest ema ja isa ning asendanud need väljaga vanem, on tekitanud vastakaid arvamusi. Otsust on põhjendatud sellega, et kodakondsuse seadus kasutab terminit vanem.

[caption id="attachment_267586" align="alignnone" width="3118"] Haapsalu on paelunud paljusid autoreid, mida aeg edasi, seda rohkem. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu, mis tänavu tähistab oma 740. sünnipäeva, on väärilise koha leidnud ka kirjanduses. Võibolla tüüpiline pilt, mis tuleb seoses Haapsalu ja kirjandusega silme ette, on jalutavast Ernst Ennost Õhtu kaldal. Tegelikult on aga Haapsalu linn, mis on paelunud paljusid autoreid, peab kohe lisama, et mida aeg edasi, seda rohkem. Haapsalu motiive on oma tekstides kasutanud peale Ernst Enno veel näiteks Olev Remsu, Piret Jaaks, Adam Cullen, Aidi Vallik, Mart Juur, Leelo Tungal, Juhan Paju, Mihkel Kaevats ja Ivar Soopan. Adam Culleni haikukogumikus on Haapsalu suisa peategelane.

Iga uus õigekeelsussõnaraamat (ÕS) on toonud uusi sõnu, peegeldades uudissõnadega aega, rääkides kõnekalt, millised teemad on olnud aktuaalsed ja andes pildi meie tarbimisharjumustest. Näiteks 1976. aasta ÕSis, mis oli õigekeelsuse suunanäitaja tervelt 23 aastat, on makk, paps, kubujuss, kreeps jt. Seevastu 1999. aasta ÕSis on teiste uute sõnade seas pitsa, hamburger, diil, meil, saund, fänn, luuser, friik. 2006. aasta ÕSi on lisandunud blogi, lainehari, isapuhkus, kinkekaart, jätkusuutlik, kodanikuühiskond, kaardimakse, lõimimine, spaa, kuskuss. 2013. aasta ÕSi sõnade sekka on jõudnud suhtlusvõrgustik, nutitelefon, kinnisvaramull, ostusõltlane, mugavustsoon, kiirlaen. 2018. aasta ÕSis on aga sõnad meem, globaalküla, sooteadlikkus, soovolinik, süvaveeb, kvoodipagulane, tõejärgne jpt.

[caption id="attachment_255047" align="aligncenter" width="900"] Devin Black on Noarootsis inglise keelt õpetanud 16 aastat. Tema abikaasa on läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja monika Undo. Poeg Joseph Johannes räägib kodus emaga eesti ja isaga inglise keelt. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kõrge koha koolide pingereas tagasid Noarootsile head inglise keele riigieksami tulemused. Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas ei olnud eile veel pingereaga põhjalikult tutvunud. Küll aga oskas ta pikemalt mõtlemata selgitada, miks on inglise keele tase koolis nii kõrge. „Meil on suurepärane inglise keele õpetaja – Devin Black. Suurepärane inimene. Õpilased peavad temast väga lugu,” ütles Belovas.