Silt: Monika Undo
Tiiu Randmann-Mihkla esitles oma lapsepõlveraamatut
[caption id="attachment_352399" align="alignnone" width="1543"]
„Sinisema taeva aja” illustratsioonide autor Kätlin Sadvik-Soon (vasakul), autor Tiiu Randmann-Mihkla ja toimetaja Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kunstnikuna tuntud Tiiu Randmann-Mihkla esitles laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma lapsepõlvest jutustavat raamatut „Sinisema taeva aeg”.
Randmann-Mihkla sõnul sai ta raamatu kirjutamiseks tõuke esimese koroonalaine ajal kodus vanu pilte vaadates ja aru saades kui vähe teame enne meid elanud inimestest.
„Sinisema taeva aja” illustratsioonide autor Kätlin Sadvik-Soon (vasakul), autor Tiiu Randmann-Mihkla ja toimetaja Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kunstnikuna tuntud Tiiu Randmann-Mihkla esitles laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma lapsepõlvest jutustavat raamatut „Sinisema taeva aeg”.
Randmann-Mihkla sõnul sai ta raamatu kirjutamiseks tõuke esimese koroonalaine ajal kodus vanu pilte vaadates ja aru saades kui vähe teame enne meid elanud inimestest. 
Keeletark: sõnast spaa
[caption id="attachment_317863" align="alignnone" width="2000"]
Fra Mare spaa. Foto Urmas Lauri[/caption]
Spaad olid Eestis 2022. aasta vastuvõtmisel populaarsed paigad. Sõna spaa puhul tekitab sageli küsimusi aga kirjapilt.
Fra Mare spaa. Foto Urmas Lauri[/caption]
Spaad olid Eestis 2022. aasta vastuvõtmisel populaarsed paigad. Sõna spaa puhul tekitab sageli küsimusi aga kirjapilt. 
Keeletark: milline aen on kõige meeldivam?
[caption id="attachment_323439" align="alignnone" width="2000"] Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval algas talv. Keeleteadlane Johannes Aavik on „Ideepes“ mõtisklenud, milline aen on kõige meeldivam.
Aen (omastavas aena) on Aaviku sõna ja tähendab aastaaega. Tõsi, Aavik kahtles, kas tegu on ikka õnnestunud sõnaga. Aavik: „Hiljoti katsosin luua midagi paremat, kuid kõik sõnad, mis moodustasin, tundusid vähem võstetavaina. Seepärast jään esialgu aena juurde.“
Foto: Urmas Lauri[/caption]
Teisipäeval algas talv. Keeleteadlane Johannes Aavik on „Ideepes“ mõtisklenud, milline aen on kõige meeldivam.
Aen (omastavas aena) on Aaviku sõna ja tähendab aastaaega. Tõsi, Aavik kahtles, kas tegu on ikka õnnestunud sõnaga. Aavik: „Hiljoti katsosin luua midagi paremat, kuid kõik sõnad, mis moodustasin, tundusid vähem võstetavaina. Seepärast jään esialgu aena juurde.“ 
Keeletark: kuidas sündis sõna hõlvama
[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
9. detsembril möödub 120 aastat Manivalde Lubi (1901–1976) sünnist. Manivalde Lubi tavatses kirjutada päevakajalistel keeleteemadel, olulisel kohal on tema sõnalooming.
Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
9. detsembril möödub 120 aastat Manivalde Lubi (1901–1976) sünnist. Manivalde Lubi tavatses kirjutada päevakajalistel keeleteemadel, olulisel kohal on tema sõnalooming. 
Monika Undo: maakorsten ja polktundja – valik sõnu Masingult
[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"]
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) sünniaastapäev on 8. novembril. Masing on eelkõige tuntud kui õ-tähe tooja meie kirjakeelde.
Masingu ajal oli sakslaste seas valdav seisukoht, et eesti keel tuleks üldse ära kaotada. Arvati, et meie maakeelel pole tulevikku. Koloriitseks näiteks siinkohal on Masingu aadlikust sõbra mõte: „Sõber! mis sunnib Teid ometi selle sitase rahva sitase keele peale nii palju aega ja mõtlemist raiskama. Kui mõlemaid mõnele teisele objektile kulutaksite, võiks sellest maailmale tulu tulla, nii aga läheb kõik tühja.“
Masing oli nõus, et mõne kultuurkeele uurimisel oleks ta kindlasti saavutanud suuremat edu, samas kirjutas ta, et „kui vähe oleksin ma sellega kasu toonud oma elukutses ja meie rahva tuleviku jaoks!“. Masing oli seisukohal, et igal rahval peab olema võimalus haridust saada oma emakeeles.
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) sünniaastapäev on 8. novembril. Masing on eelkõige tuntud kui õ-tähe tooja meie kirjakeelde.
Masingu ajal oli sakslaste seas valdav seisukoht, et eesti keel tuleks üldse ära kaotada. Arvati, et meie maakeelel pole tulevikku. Koloriitseks näiteks siinkohal on Masingu aadlikust sõbra mõte: „Sõber! mis sunnib Teid ometi selle sitase rahva sitase keele peale nii palju aega ja mõtlemist raiskama. Kui mõlemaid mõnele teisele objektile kulutaksite, võiks sellest maailmale tulu tulla, nii aga läheb kõik tühja.“
Masing oli nõus, et mõne kultuurkeele uurimisel oleks ta kindlasti saavutanud suuremat edu, samas kirjutas ta, et „kui vähe oleksin ma sellega kasu toonud oma elukutses ja meie rahva tuleviku jaoks!“. Masing oli seisukohal, et igal rahval peab olema võimalus haridust saada oma emakeeles.
Viimane koolikevad – distantsõppelt otse eksamitele
Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetajad pidasid reedel tutipidu, mis märgib ühtlasi, et riigieksamid on tehtud ja kool sama hästi kui läbi.
Eksamiteks pidid tänavused lõpetajad õppima suuresti iseseisvalt ja kodus, sest koroonaviiruse uus laine sundis gümnaasiumid enne kevadel distantsõppele. Muidugi tekitas see lõpetajatele ja õpetajatele lisastressi, sest tavapärane eksamimelu koolis jäi ära. Kuid abituriendid astusid katsumusele vastu sirge seljaga.
Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo sõnul on praegu tulemustest veel vara rääkida, sest eksamitööd on alles hindamisel.
Undo sõnul olid paljud õpetajad distantsõppele mineku ohus suurema ettevalmistustöö juba varakult ära teinud. Samas nentis ta, et